Hetkel üleval Näituste arhiiv Tulevased näitused

8.02.-5.04.2020


Näitus „Metsavahi tegemised, küti unistused ja kõik see kaduv”. Väljas on teosed, mis on avalikkusele tundmatud.

Pärnumaal metsavahi ametit pidanud Vellu Tänava (1939-2019) joonistused üllatavad kindlasti vaatajaid! Tema umbes sada joonistust on sündinud sisemisest sunnist, iseendale, ilmselge eesmärgiga meenutada vanu aegu ja jäädvustada ühe metsavahi igapäevaseid tegemisi. Neis ei puudu nostalgiline, isegi romantiline mõõde, kuna metsavahi amet kui selline, oli tööde loomise ajaks Eestis juba kaotatud. Saaremaal sündinud Vellu Tänav töötas alates 1966. aastast Pärnumaal Kobra metskonnas metsavahina. Ametivendade hulgas lugupeetud metsavaht, lisateenistusena ka pottsepa ametit pidav Vellu Tänav hakkas joonistama pensionile jäädes, esimesed tööd pärinevad aastast 2000.
Tema detailirohked must-valged jahipidamist, metsa- ja talutöid, loomi ja loodust kujutavad väikesed joonistused ning mitmed metsavahi ametiga seotud esemed astuvad dialoogi Paul Kondase (1900-1985) teostega, mida ei ole avalikult mitte kunagi varem eksponeeritud!

1950. aastate lõpust pärinevad Kondase maalid kujutavad samuti loodust. Teos “Küti unistus” on romantiseeritud tõlgendus kunstniku noorpõlve jahilkäikudest. Kooliõpetaja Kondas sattus oma jahikire tõttu 1932. aastal isegi kohaliku ajalehe veergudele: „Suure-Jaani alevi õpetaja Paul Kondas on väga mitmekesiste huvidega mees. Vanasti ta oli kirglik piljardimängija ja veetis suurema osa öid piljardilaua taga. Kas ei olnud tal mängus suuremat õnne või jõudis ta ise viimaks arusaamisele, et niisugune teguviis mõjub halvavalt tema tegevusele, seda kindlasti ei tea, aga varsti tüdines mees piljardist. Hakkas siis suure hooga asutama igasuguseid sümfooniaorkestreid, kuid nendega tal polnud silmnähtavalt õnne. Nüüd on Kondas kirglik jahimees. Kuuldavasti ta sellel alal õnn olevat viimasel ajal vaeselapseks jätnud. Mineval aastal, kui jäneseid oli rohkem, on aga Kondasel tihti nii hea jahisaak olnud, et saanud turul jäneseid müüa. Tänavuse kehva jahisaagi suurendamiseks on Kondas õige omapärase abinõu leidnud. Nimelt on ta enda uue musta riidega kasuka värvinud õlivärvidega valgeks, lootes, et niisugust kaitsevärvi kasukat kandes jänesed talle paremini juurde tulevad. Räägitakse aga, et kaitsevärvi kasukast polevat siiski suuremat abi. Saab näha, kas kevade saabudes, kui algab tedrejaht, värvib nupumees enda kasuka jälle roheliseks” („Külaleht”, 1932).

Kõik eksponeeritud kunstitööd kuuluvad erakogudesse. Esemed kuuluvad Viljandi Muuseumisse ja erakogudesse.

Kondase Keskus tänab kõiki inimesi, kes on näitusega seotud!

***

21.01.-24.02.2020

Eriline kunstinäitus

Kondase Keskus on viimasel paaril aastal külastanud Eesti hoolekandeasutusi eesmärgiga leida erivajadustega inimeste hulgast erilisi kunstiandeid. Autsaiderkunsti uurimine, tutvustamine ja kogumine on oluline osa Kondase Keskuse tööst. Seekord on välja toodud 36 tööd neljalt autorilt, mis kuuluvad Kondase Keskuse kunstikogusse. 

Vaimse tervise küsimused on ühiskonnas ülimalt olulised, seda nii tänasel päeval kui ka viie ja kümne aasta pärast. Toetatud loominguline eneseväljendus võib olla, ja sageli ongi, erivajadustega inimestele teraapiline, innustav, positiivse mõjuga ja inimesi arendav. 

***

22.01.-5.04.2020

HEMINGWAY TUULES

Tuntud ameerika maalikunstnik Waldo Peirce (1884 – 1970) oli mitu aastakümmet üks Ernest Hemingway (1899 – 1961) lähemaid sõpru. 1928. aasta suvel kalastasid nad koos Mehhiko lahe ääres Key Westis, hiljem koos ka Kuubas ja Bahaama saartel. Nooruslikult vallatu Hemingway lubas sõbrast kunstnikul pildistada end ka alasti.

Waldo Peirce’i poeg Michael Peirce kinkis Ernest Hemingwayst tehtud fotod oma sõbrale, hollandi kunstnikule Peter Diemile, millest viimane omakorda lõi Hemingway sajandaks sünniaastapäevaks maalisarja HEMINGWAY TUULES. Seda värviküllast Heminwayst tehtud fotodest inspireeritud sarja eksponeeriti aastal 1999 mitmel pool Hollandis ning Saksamaal ning 2019. aastal Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Ernest Hemingway oli tuntud Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja sportlane. Ta oli pärit kuuelapselisest perest Chicagost. Hariduse omandas ta Oak Parki ja River Foresti keskkoolis. Temast sai suur seikleja, jahihuviline ning kalamees. Ta võttis osa I maailmasõjast ja Hispaania kodusõjast. Hilisemas elus lõi kodu Kuuba lähedale Havannale. Kuuba olustiku põhjal kirjutatud raamat „Vanamees ja meri“ oli ajendiks 1954. aasta Nobeli kirjandusauhinna nominatsioonile.

Täname väljapaneku HEMINGWAY TUULES vahendamise eest Mark Soosaart ja Pärnu Uue Kunsti Muuseumi.