„Mehed metsast ja mere äärest“ « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

„Mehed metsast ja mere äärest“

Kaasaegse rahvakunsti näitus
Saaremaa, Hiiumaa ja Kihnu saare iseõppinud kunstnike tööde näitus. Loojateks on Jaan Oad, Aleksander Tarvis, Lembar Linder, Harri Aer, Maido Toll, Karla Krall, Olev Johannes, Voldemar Õun ja Tundmatu.

Nagu mujal maailmas, on ka nüüdisaegses Eestis omad kunstnikud “rahva seast”, kes jätkavad ja taasloovad “elavat” traditsiooni, olgugi harjumuspärasest veidi teisenenud kujul. Nende inimeste loodud kunsti on nimetatud naivismiks, autsaiderite kunstiks, kodukäsitööks, harrastuskunstiks, külahullude kunstiks, tagaaia kunstiks jms.

[nggallery id=60]

Orissaares sündinud kunstnik Harri Aer (1920-2006) hakkas pensionile jäädes mustrilisi ristpistetehnikas seinapilte ja vaipu tikkima. Lõngad värvis ise, ka mustrid mõtles ise välja, hiljem käisid külanaisedki Aerult mustreid “laenamas”. Harri Aeru huumori-küllased piltvaibad on teemalt südamlikud saare eluolu kirjeldused, müütide-rahvajuttude remiksid või Saaremaa ajalooliste hoonete jäädvustused. Harri Aer on üks vähestest pärimuskunstnikest, kes on pälvinud oma töö eest laiema avaliku tunnustuse. 1996. aastal määras Eesti Rahvuskultuuri Fond talle loomingulise stipendiumi.

Lembar Linder (1973) elab Saaremaal Sõmeral. Praegune kodusaar (Lembar on sündinud mandril) ning loodus- ja teadusraamatud on Linderi kunsti inspiratsiooni allikad. Lembar Linderil tundub olevat eriline kontakt putukate, maa- ja mereloomadega. Inimesi kujutavad pildid on reeglina katastroofihõngulised tulevikustsenaariumide kirjeldused.

Kuressaare kunstnik Maido Toll (1936) on saare peal tehtud mees. Maido on alates 1981. aastast tegelenud jõutõstmisega, millest annavad tunnistust tema koduateljeed ehtivad lugematud karikad ja medalid. Jõumehe kuulsusele lisaks on mehel ka kunstniku kuulsus. Tema tööde ampluaa ulatub koomuskist meremaalini, kenast ehituskunstist “viguri värgini”.

Saaremaa Tagaranna mees Aleksander Tarvis (1915–99) sõitis eluaeg merd ega saanud kunagi lahti armastusest laevade ja mere vastu. Pensionile jäädes otsustas endine meremees oma kire piltidesse panna. Aleksander Tarvis on maalinud mitusada tormisel merel seilavate laevade pilti, mis hiljem on purjetanud nii Soome, Rootsi kui Mandri-Eestisse. Kümmekond pilti on perekonna ja kohalike külaelanike valduses. 1980. aastate alul said Ninase pukktuulikud Tarvise ja kohalike külameeste abiga selga ”rahvarõivad”. Praegu teatakse saare muinaskangelaste Pireti ja Tõllu nime kandvaid tuulikuid kui kohalikke vaatamisväärsusi.

Kihnu saarelt pärit meremees Jaan Oad (1899–1984) on vast meie tuntuim iseõppinud kunstnik. II maailmasõja ajal põgenes Oad Rootsi ning läks sealt 1949 Kanadasse, kus ta hakkas maalima mälestusi Kihnu saarest. Enne pealesunnitud pagulust maalis Oad Atlandi kaugesõidulaevadel kaasmadrustele laevapilte ja kopeeris ajakirjadest “ilupilte”. Jaan Oadi nüansirohked naivistlikud külaelu kirjeldused on pikitud meremehe- ja saarehuumoriga. Enamik kunstniku maale asub Kanadas, mõned õnneks ka Eesti kogudes.

Saaremaa kunstnik Voldemar Õun (1907–96) on loonud meeleolukaid külaelu-, maastiku- ja laevapilte, mis naivistliku maalimisstiili võlu kõrval ka etnograafilise külje pealt huvi äratavad.

Käina mees Karla Krall (1931) maalib portreid, maastikke ja lihtsalt kauneid daame. Tehniliselt meenutavad tema tööd jaapani puugravüüri, väliselt popkunsti. Karla Krall on lisaks ka osav nuputaja. Ta on vanadest Singeri õmblusmasinatest loonud elektrimootoriga funktsionaalsed tööriistade lihvimise, teritamise ja saagimise masinad.

Olev Johannes (1942) elab Hiiumaal Soonlepas. Oma maailmatunnetuse ja kiindumuse on Johannes koos illustratsioonidega luuletekstideks metalli valanud.

27.10.2004 – 30.01.2005
Sigrid Saarep