„Eesti kunstnikud fotos 1947-1960“ « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

„Eesti kunstnikud fotos 1947-1960“

Hilja Rieti (1905-2006) fotod
Näitusel on eksponeeritud 72 fotot, mis võimaldavad heita pilk nüüd juba klassikuteks saanud kunstnike töötubadesse (Mari Adamson, Aino Bach, Karl Burman, Ott Kangilaski, Elmar Kits, Juhan Muks, Günther Reindorff, Elgi Reemets, Maks Roosma, Ado Vabbe, Aleksander Vardi jt.). Enamik ülesvõtteid olid eksponeeritud esmakordselt kunstisalong „Allee“ korraldatud näitusel 2005. aasta sügisel. Mitmed fotod on varem ilmunud erinevates trükistes.

[nggallery id=27]

Säilinud nimekirja järgi pildistas Hilja Riet aastail 1947-60 neljakümmet kolme kunstnikku, tehes kokku üle 200 võtte. Suurem osa fotodest on võetud laifilmi (6×6 cm) käsikaameraga. Tegemist ei olnud tellimustööga, see oli teema, millega Hilja Riet tegeles hobi korras. Fotod on lavastatud, teadlikult pole varjatud ateljeedele omast loomingulist korralagedust, ka on fotograaf paigutanud kunstnikud neid kõige paremini iseloomustavatesse poosidesse näiteks paletti sõrmitsema, voodil lebades skitseerima või sigarett hambus molberti ees mõtisklema. Harva vaatab pildistatav otse objektiivi suunas, peamiselt on püütud teda tabada kõrvalt, tuues välja midagi ainult temale iseloomulikku. Enamikes kunstnike portreedes on olemas seesama tunnetus, mida võib tajuda ka Hilja Rieti postkaartides – suurepäraselt ära kasutatud kõik toonivarjundid, osava fokuseerimisega pandud paika rõhuasetused ning mänguliselt ära kasutatud nii ees- kesk- kui tagaplaanid. Miski pole üleliigne, kõik on paigas ja mõjub sundimatult.

Lühike elulugu
Hilja Riet sündis 1905. aastal kuulsa Viljandi fotograaf Jaan Rieti pere vanema tütrena. Ta õppis 1920-ndate aastate keskel kunstikoolis “Pallas”, kus ta sai muuhulgas hea ettevalmistuse kompositsiooni ülesehitamise ja pildi organiseerimise alal.

Kui 1928. aastal telliti Saksamaalt Rietite ateljeesse fotoaparaat „Leica“, hakkas Hilja sellega pildistama. Fotoajaloo uurija Peeter Toominga sõnul on Hilja Rieti just selle kaameraga tehtud kunstfotod esimesed Eestis. Kaamera oli väike ning võimaldas pildistada ilma statiivita, mis andis fotograafile suurema liikumisvabaduse. Otsingud oma teadmisi ja oskusi rakendada viisid terve seeria natüürmortide, lillepiltide, kompositsioonide ja pühadekaartide valmimiseni, mille ühiseks tunnuseks oli kvaliteet – peenelt ära kasutades eri materjalide faktuuri ja struktuuri käitumise valguses ning mitmekordsete peegelduste ja optiliste efektide abil lõi ta lausa tajutava ruumiga pilte. Aastatel 1931-1940 pildistas Hilja Riet suure ateljeekaameraga 176 süžeed; neist kopeeriti kümneid tuhandeid fotopostkaarte, mis lisasid Rieti fotoärile populaarsust. Kaartide tarvis telliti Saksamaalt spetsiaalset kreemika tooniga paberit. Taolisi postkaarte, kuhu oli pressitud või trükitud „Foto Hilja Riet“, leidus 1930. aastatel küllap igas Eesti kodus ja neid hoitakse alles praegugi. Oma sõnul hakkas ta postkaarte tegema vaid hobi korras õhtuti, peale tööpäeva lõppu ning nende ootamatu menu oli üllatuseks talle endalegi. Kuna Jaan Rieti fotoateljee 1940. aastal natsionaliseeriti ja 1948. aastal suleti sootuks, ei õnnestunud Hilja Rietil kutselise fotograafina jätkata. Ja nagu eelpool öeldud, pildistas Hilja Riet ajavahemikus hobi korras 1947-1960 tuntud Eesti kunstnikke.

Esimene Hilja Rieti personaalnäitus leidis aset Peeter Toominga abil alles siis, kui ta hakkas 90 saama. Sellest 1993. aasta kevadel Tallinna fotokeldris Lee aset leidnud näitusest kirjutades nimetas Tooming Hilja pühade- ja õnnesoovikaarte impressionistlikeks natüürmortideks. Teine suurem väljapanek toimuski Tallinnas kunstisalongis „Allee“, mil Hilja Riet oli 100. aastane. Hilja Riet suri 2006. aasta suvel Viljandis.

09.12.2006 – 11.02.2007