Autsaider-kunsti näitus „Kunst ühendab” « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Autsaider-kunsti näitus „Kunst ühendab”

Väljapanek koosneb erinevates asutustes ja ühendustes – St. Peterburi Kašenko nimeline Psühhiaatria Haigla „Izostudia“, Moskva Puuetega inimeste ja pere liikmete Ühiskondlik organisatsioon „Uued võimalused“, Võisiku kunstituba, MTÜ Viljandimaa „Singel“, Viljandi Keldri stuudio, Tallinna I Internaatkool ja MTÜ „Vinger“ – valminud töödest. Juhendajad Tatjana Larkina, Vladimir Barsukov, Nelli Levina, Malle Saarelaid, Kaie Levit, Pille Kadastik, Sirli Eelmets, Marju Jõgis, Silvia Paluveer ja Elle Käosaar.

Näitusel esinejad on mitteprofessionaalid, nn. väljasolijad ehk autsaiderid, kelle looming on sügavalt sisemusest tulev, autentne ja vahetu. Enamik autsaiderkunstnikest töötavad mõne päevakeskuse või ühenduse juures, kus neid juhendavad eriala spetsialistid. Päevakeskuste poolt korraldatud tegevuse üheks eesmärgiks on kindlasti sotsiaalne rehabilitatsioon ja kunstiteraapia ning teoste avalik eksponeerimine võimaldab tegijatel tunnetada, et neil on inimestena ühiskonnas mingi väärtus. Väljenduslikkuse poolest balanseerivad autsaiderid ülima ekspressiivsuse, lapsemeelsuse, fantastika ja ürgse alateadvuse piirimail.

20. sajandi keskpaigas hakkas Prantsuse kunstnik Jean Dubuffet` sügavalt huvituma amatööride, hullude, laste ja teiste enam-vähem alateadlikult loovate kunstnike teostest. 1945. aastal rajas ta taolist kunsti koondava kogu ning hakkas nähtust tähistama terminiga art brut (pr. toores, töötlemata, karmikoeline kunst). Enamikel, nn. kunstimaailma uustulnukatel esines vaimseid probleeme ja tundeelu häireid ning paljud olid veetnud suure osa oma elust kinnistes institutsioonides. 1972. aastal ilmus Inglise kirjaniku Roger Cardinali raamat „Outsider Art“ (autsaider-kunst), mis oli esimene art brut´i alane uurimus.

Huvi teistsuguse eneseväljenduse vastu ulatub juba varasemasse aega, 1920. aastate alguses avaldas psühhiaater Walter Morgenthaler raamatu “Ein Geisteskranker als Künstler” Adolf Wölflist, keda peetakse üheks tuntumaks autsaiderkunstnikuks. 1921. aastal ilmus kunstiajaloolase ja psühhiaatri Hans Prinzhorn sulest raamat “Bildnerei der Geisteskranken”, milles ta, võttes aluseks patsiendi loomingu, diagnoosis ja analüüsis tema vaimuhaigust. 20. sajandi alguse psühhiaatria ei pööranud taolistele käsitlustele mingit tähelepanu, seevastu mõjutasid need kaasaegset kunsti, enam sürrealismi ja ekspressionismi.

Tänapäeval on suhtumine oluliselt muutunud, seda nii psühhiaatrite, kui ka kunstipubliku seas. Viimasel ajal on asutatud mitmeid autsaider-kunsti muuseume, mitmed galeriid on spetsialiseerunud autsaider-kunstile, ellu on kutsutud suur hulk sotsiaalkunsti projekte, mis soosivad ja toetavad väljasolijaid. Seega on autsaider-kunstist saanud ka arvestatav kategooria kunstiturul (New Yorgis toimub nt. igal aastal (alates 1992) autsaider-kunsti näitus; alates 2000. aastast antakse välja Euroopa auhinda (EUWARD) vaimsete häiretega kunstnikule).

02.05.- 27.05.2007
Mari Vallikivi