Läti naivism – Karlis Lusis ja Marija Luse « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Läti naivism – Karlis Lusis ja Marija Luse

Tundub, et praegu on Lätis naivismi kõrghooaeg – 2005. aastal ilmus kunstiajaloolase Aivars Leitise koguteos „Tirradni. Naiva maksla Latvija“ („Läti naivstlik kunst“), eelmise aasta kevadel avati Riias muuseumide öö raames suvenäitus Läti naivistlikust kunstist ja aastavahetusel toimus läbi aegade suurim Läti naivismi näitus Riia „Arsenalsis“, kus esines 120 autorit. 2007. aasta suveperioodiks avas Riia sadamapiirkonnas (Anderjsala) uksed Läti naivismi muuseum.

[nggallery id=76]

Kondase Keskusel on võimalus sel suvel tutvustada tükikest omanäolist Läti naivismi, mis on uurija Aivars Leitise sõnul esimesi taoliseid näituseid Eestis. Välja on pandud nelikümmend Karlis Lusise veidrat puuskulptuuri ja paarkümmend tema abikaasa Marija mahedates toonides pildikest. Fotosuurendused tutvustavad Lusiste kirevat omaloodud maailma Braslava Vilzeni külas.

Karlis Lusis sündis 1937. aastal Ainažis, lõpetas Mernieki algkooli. Leiba on ta teeninud mehhanisaatorina. Alates 1985. aastast elavad nad abikaasa Marijaga Limbaži maakonnas Braslavas Vilzeni külas. Pensionile jäädes pühendus ta kodu kujundamisele ja puutööle.

Karlise taskunoaga voolitud 20-30 cm kõrgused figuurid erinevad üksteisest oma kuju, suuruse ja värvi poolest. Vormist ja õigetest proportsioonidest ei tea Karlis suurt midagi ning kuigi pea kõikidel figuuridel on ühesugused ilmed, on nad mütsi kuju ja riietuse järgi suurepäraselt eristavad. Oma esimesi, 1996. ja 1997. aastatel valminud töid on ta hiljem püüdnud “õigemaks parandada”. Figuuriseeriasse kuuluvad mitmete ametite esindajad (ametnikud, kardinalid, kindralid, näitlejad, pillimehed jne.) nii ajaloost kui kaasajast, on konkreetseid persoone kui müstilisi tegelasi. Kopeerinud ta kunagi kedagi pole, õigupoolest on ta elus näinud vaid skulptor Mikelis Pankoksi töid, mis talle kahjuks üsna arusaamatuks jäid.

Ühe kuju tegemine võtab tal keskmiselt poolteist päeva aega, kuid näiteks ekspresidendi Vaira Vike-Freiberga portreed voolis Karlis tunduvalt kauem. Esimeste figuuride puhul kasutas ta paksu, mitteläbipaistvat värvi, mõni aeg tagasi viltpliiatseid, kuid viimasel ajal on ta seisukohal, et figuure on vaja katta korralike Euroopa värvidega.
Suvel Karlis puutööd ei tee, sest kogu aja ja energia võtavad põllutööd ning „Moskvitši” putitamine.

Karlis on väga õnnelik, et inimestele tema maailm meeldib, teda kiidetakse ja vahest näitavad isegi televiisoris! Hiljuti ehitas ta oma skulptuuride jaoks väikese maja, mille nagu ta kõik teisedki hooned ja objektid oma aias kollastes, rohelistes, punastes ja oranžides toonides üle värvis.

Karlis ütleb, et kui ta teeb puutööd, tundub maailm südamlikum ja ilusam ning hing saab rahu.

Marija Anastasija Luse sündis 1942. aastal. Marija maalib ja luuletab. Teenimatult on tema looming mehe tegemiste varju jäänud. Esimesed Karlise puukujud värvis üle Marija, kuid mees ei jäänud rahule ja hakkas seda tööd ise tegema. Oma pilte teeb Marija põllutöödest vabal ajal. Pisikesed mahedates toonides maastikuvaated on tehtud kättesaadavatele materjalidele – mingitele karpide kaantele, papile või vineeritükile. Värve laenab ta mehe käest, lõpuks lakib ta pildid üle samamoodi kui Karlis oma figuuridki.

30.05.-30.09.2007
Mari Vallikivi