Hugo Sturm sündis 1891. aastal Kaarepere vallas Jõgevamaal.

Kodune viinatootmine lubas perekonnal varuda raha ja osta 120 hektarit põllumaad koos metsaga. Hugo Sturm osales mõlemas ilmasõjas ja oli tuntud kui vapper sõjamees. Vabadussõja lõi Hugo Sturm kaasa Kuperjanovi partisanisalgas ning teda on autasustatud Vabadusristiga. 1944. aastal võitles Hugo Sturm Eesti vabaduse eest metsavennana, mistõttu mõisteti 25 aastaks vangi ja saadeti Siberisse.

Peale Stalini surma vabanes ennetähtaegselt 1956. aastal ja elas kuni elu lõpuni Jõgeval oma tütre juures. Püsivat töökohta tal pärast Siberist tagasitulekut ei olnud. Hugo Sturmi abikaasa, lätlanna Julie-Ermiine Kigurs, oli pärit jõukast Riia perekonnast. Abielust sündis 5 tütart: Evi, Juta, Lea, Kaie ja Malle.

Hugo Sturm alustas oma aktiivset kunstitegevust 1957. aastal ning see jätkus püsivalt kuni 1978. aastani. Tema loomingu hulka kuulub hulgaliselt naivistlikus stiilis puutöid ja õlimaale. Suurima kunstilise aktiivsuse periood oli 1978. aastal, mil ta lõi 3 puutööd ja 8 õlimaali. Maalimisega tegeles Hugo Sturm aastatel kokku 1972 kuni 1978, kusjuures suurim arv õlimaale – üheksa - on aga dateeritud aastaga 1976. Hugo Sturm on osalenud isetegevuskunstnike näitustel. Oma töödes on ta sageli kasutanud sümbolitsesse rüütatud Eesti rahvapärimust – rahvalaule ja –jutte.

Ärksa inimesena oskas Hugo Sturm lisaks kõigele muule väljendusrikkalt kirjutada ja suurepärase kõnemehena esineda. Hugo Sturmi tütar Lea-Tutti Livshits (1930-99) lõpetas Tartu Kunstimuuseumi kunstikursused ja oli aktiivne kunstitegelane Kohtla-Järvel.

Hugo Sturm suri 1979. aastal ja on maetud Sturmide perekalmistule Palamusel. 2005. aastal deponeerisid sugulased 34 Hugo Sturmi maali Kondase Keskusesse. >