Hetkel üleval Näituste arhiiv Tulevased näitused

 

PIRET KALDA naivistlikud maalid

28.04.-2.06.2019

 

 

Näitlejanna Piret Kalda maalid on naljakad, armsad ja naivistlikud. Olles sündinud konkreetsetele inimestele mõeldes, on maalides osapooli kõnetavat tähenduslikku sümboolikat, teatud annus teatraalsust ja elegantset vimkat. Piret Kalda sai maalimiseks tõuke Itaalia kirikutes ikoonimaale vaadates, seetõttu on osa töid üsna ikoonilikud ning arvata võib, et maalid kaitsevad kõiki, kellele need on aegade jooksul kingitud. 

Kõik näitusele tulnud tööd pärinevad erakogudest.

Mari Vallikivi

***

2.05.-16.06.2019

LIISA KRUUSMÄGI näitus “Limonaad asfaldil”

Liisa Kruusmägi looming peidab eneses temaatilisi vastuolusid – tema pildikeel on karikaturistlik ja tasapinnaline, kuid samaaegselt idealistlik ja hurmav. Ühelt poolt näeme idülli ja hubasust, teisalt aga eskapismi ja melanhooliat. Taolised heitlikud sisemaastikud pole vaid omased autorile, vaid kogu generatsioonile.

Näitusel esitletud maalid jagunevad kahte olemise kategooriasse. Esimeseks teemaks on laisa tüdruku sündroom, mis avaldub unistavate ja melanhoolsete noorte naiste enesevaatluse ja mõtisklustena. Teiseks teemagrupiks on pinnalaotused detailidest ja pisiobjektidest, millel näiliselt puudub ruumiline dimensioon, tekitades tunde tasapinnast. 

Liisa Kruusmägi on autor, kelle puhul võib rääkida väljakujunenud käekirjast. Kruusmäe loomingut iseloomustab kiirelt paljunev joon, mis pikeneb tossudele, seintele ja arvutiekraanidele, rõhutades kunstitarbimise erinevaid modaalsuseid. Autori tunnetuslik naïveté pole niivõrd kontseptuaalne, kui just meeleolukas kaasalöömine.

Madli Ehasalu

***

18.04.-2.06.2019

TARJA HEIKKILÄ kaseokstest skulpturaalsed Paul Kondase maalide tõlgendused

Tarja Heikkilä on Porvoo kunstnik, kes on keskendunud looduslikest, taastuvatest ja taaskasutavatest materjalidest kunstiteoste loomisele. Tema käte all saavad argised kaseraod uue tähenduse. Kaseokstest kunsti juured peituvad rahvapärimuses. Luuad ja visplid on olnud vajalikud majapidamisriistad, mille valmistamine oli osa argielust. Kaseraod painduvad mitmel otstarbel. Tarja vormib nendest isikupäraseid kunstiteoseid ja tarbeesemeid, mis sobivad kasutamiseks koduses miljöös nii sisustuses kui aiakujunduses, nii argisel kui pidulikumal eesmärgil.

Kondase Keskuse näituse jaoks sai Tarja Heikkilä inspiratsiooni Paul Kondase maalidetalidest, tema juugendlikust pildikeelest ja looduslähedasest maailmavaatest. Kaseokstest Kondase maalilugude lavastus mõjub värskelt, ootamatult ning kahtlemata ka kevadiselt.

Tarja Heikkilä on okstekunstist avaldanud mitu raamatut („Raagudest ja traadist“ 2009, „Ilu kaseraagudest“ 2014 ja „Kaseraagudest linnud“ 2018), korraldanud mitmeid näitusi ning kursusi asjast huvitatutele.

Mari Vallikivi

***

24.04.-30.05.2019

Iraani-Soome kunstniku NASTARAN NASIR ZADEHi näitus “Rahu”

 

Tahan laulda nagu linnud.

Muretsemata selle pärast, kes kuulab või mida mõeldakse.

Mu armas süda, ära kunagi mõtle, et oled parem kui teised. Kuula nende muresid kaastundlikult. Kui soovid rahu, ära hau halbu mõtteid, ära räägi kuulujutte ega õpeta midagi sellist, mida sa ei tunne. Kui tahad rahu, ära hoia alal halbu mõtteid.

Rūmī

 

Jalāl ad-Dīn Muhammad Balkhī, keda teatekse kogu Euroopas nimega Rūmī, oli 13. sajandil elanud pärsia luuletaja ja sufi müstik. Teda tuntakse eeskätt mitmetähenduslike, kaunisõnaliste ja sümbolistlike luuletuste loojana. Rūmī luuletused käsitlevad otsinguid, tõde, rahu, armastust ning need inspireerivad meid ja annavad oma sõnaosavuses tuge isegi tänases päevas. Rūmīt mäletatakse maailmas armastuse ja rahu sõnumi kandija ja saadikuna.

Nastaran Nasir Zadehi loomingu lähtepunktid on loodus, Rūmī poeesia ja sufi müstika. Tema teosed – maalid ja keraamika käsitlevad meie, inimeste heaolu sõltumist loodusest, armastusetunnet looduse vastu ning kannavad kõikevõitva rahu üldinimlikku sõnumit.

Nastaran Nasir Zadeh on 1970. aastatel ja 1980. aastate alguses saanud Iraanis, Teheranis tantsija, kunstniku ja kultuurikorraldaja hariduse. Alates 1989. aastast elab ta Soomes, kus on töötanud peamiselt tantsuõpetajana. Alates 1998. aastast on ta esinenud isik- ja grupinäitustega Soomes, Saksamaal, Inglismaal ja USA-s.

Mari Vallikivi