Hetkel üleval Näituste arhiiv Tulevased näitused

6.10.-28.11.2018

Margus Meinarti maalinäitus “Armumine”

Margus Meinart on Tartu maalija, kes maalib Viljandit.

Tema eelmine, Kondase Keskuses toimunud näitus kandis pealkirja “Kondamine”, mis oli tolle hetke kondamise, heas mõttes ringi hulkumise, värvide otsimise ja erinevate maaližanride vahel laveerimise tulemus.

Siinne näitus “Armumine” on ehk pikema Viljandiga suhte loomise esimine faas ja nagu armunud ikka, näevad nad kõike läbi magusa udu…

Isegi kui Viljandi avaldub neis maalides täisnurkades, tugevates värvides ning teravates valguse- ja varjukäsitluses, on see ilustatud vaade ühele kõrgel järvekaldal asuvale miniatuursete tornikestega väikelinnale. 

 

Ilmselgelt rõõmustab taoline poeetiline jutustus ennekõike viljandlasi endid.

Mari Vallikivi

***

9.11.-2.12.2018

Meeste mänguasjad – puutöö

Restauraator Tõnu Parmaksoni kogust pärinevad tööriistad annavad põhjaliku ülevaate sellest, milliseid tööriistu kasutasid puidu töötlemiseks Eesti talumehed ja käsitöölised kuni 18.-20. sajandini. Tänapäevased puidutöötlemise tööriistad on sageli traditsiooniliste tööriistade edasiarendused ja just siit kasvavad välja paljud puidutööga seotud traditsioonilised võtted.

Aastatuhandete jooksul on inimkond leiutanud kivikirvest kuni arvuti juhitud CNC freespingini sadu ja sadu erinevaid tööriistu, et suvalisest puutükist midagi kasulikku valmistada. Mõnel juhul on need väga robustsed, käepärasest materjalist kohaliku talumehe või käsitöölise enda valmistatud, kuid siiski igati otstarvet täitvad ainueksemplarid, teisel juhul aga nimekate manufaktuuride või vabrikute seeriatoodang, kus kasutati parimaid saadaolevaid materjale ja teati, mis on tootedisain ja -ergonoomika.

 

Tööriist ei ole kunagi olnud ainult tööriist. See on ka staatuse sümbol ja kallis vara ning kellegi jaoks ka lõuend oma kunstimeele väljendamiseks. Paljud aastakümnete või ka sajandivanusetest tööriistadest täidavad siiani kellegi käes oma algset otstarvet, paljudest aga on saanud kultuurilugu, emotsionaalsed mälestused või moekad disainielemendid kusagil modernistlikus villas ja mõnelgi juhul… mänguasjad, mille seltsis täiskasvanu veedab vahel vaba aega, kui palgatöö on tehtud, lapsed kasvatatud ja kõht täis.

Näituse kuraator on ajaloolane ja restauraator Tõnu Sepp Saaremaa Muuseumist.

Toys for men – woodwork

Tools from the collection of restorer Tõnu Parmakson give us a good overview of the tools that Estonian farmers and craftsmen used for woodworking until the 18th–20th century. Modern woodworking tools are often just developments of traditional tools, and traditional woodworking techniques often stem from the ancient tools.

Over millennia, hundreds of tools have been invented by humankind – from the ancient stone axe to modern CNC milling machines – to make something useful out of a random piece of wood. In some cases, they are robust, made from handy material by a local farmer or craftsman, yet unique purposeful items; in other cases the serial production of well-known manufactures or factories, where manufacturers used the best available materials and knew the meaning of product design and ergonomics.

A tool has never been just a tool. It is also a status symbol and a treasure, and for some people, the “canvas” to express their artistic talent. Many of such tens or hundreds of years-old tools still fulfil their original purpose, while others have become cultural history, emotional memories or modern design elements in some modernist villa, or in some cases… like toys for men to sometimes spend their free time after the day job is done, children are taken care of and the dinner is over.

The curator of the exhibition is historian and restorer Tõnu Sepp from Saaremaa Museum.

***

10.10.-11.11.2018

Irena Aizeni maalid

Irena Aizeni enamiku maalide peategelaseks on inimeseks riietatud tüse, kummastava näoga jänes. Autor ammutas inspiratsiooni Albrecht Düreri loomingust ning avastas, et erinevates mütoloogiates on jänest seostatud inimestele omaste tugevuste ning nõrkustega. Teoste kompositsioonis mängivad tähtsat rolli püramiidina üksteise otsa asetatud elemendid, mis rõhutavad inimeses püüdu harmoonia järele ning on omavahel mõtteliselt seotud.

Irena Aizen sündis Venemaal. Kasvas kunstnike perekonnas, on kolmandat põlve kunstnik. 1981 lõpetas Jaroslavli kunstikooli, misjärel töötas kirjastuses illustraatorina. 1990. aastast elab Iisraelis. Tema tööd asuvad Tribes Fine Art Gallery’s (Tel Aviv, Iisrael), Egozi Gallery’s (Tel Aviv, Iisrael) ja erakogudes USA-s, Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Venemaal, Iisaraelis, Suurbritannias, Hiinas jm.