Hetkel üleval Näituste arhiiv Tulevased näitused

rv22-2

29.07.-23.08.2017

Kondase keskuse näitus tutvustab Põhja-California kunstniku STEVE VANONI loomingut ning valikut tema kollektsiooni kuuluvatest autsaiderkunsti teostest. Näitusel on väljas maalid, mille Steve on loonud viimastel aastatel Tallinnas elades ja töötades, ning rahvusvaheliselt tunnustatud autsaiderite Anne Grgichi, Mose Tolliveri ja William Thomas Thomsoni looming.

The Kondas Center presents an exhibition of artworks by Northern California Artist STEVE VANONI and a selection of Outsider artworks from his collection. The exhibition will feature paintings created by Steve during his tenure in Tallinn over the last few years and artworks created by Internationally celebrated Outsiders Anne Grgich, Mose Tolliver and William Thomas Thompson. 

Kunstnikest

Steve Vanoni (sünd. 1956) maalib, tegeleb performance– ja autokunstiga, töödelnud metalli ja loonud saviskulptuure. Näitustel on ta aktiivselt esinenud 1981. aastast. Steve peab ennast üheks suurimaks elus olevaks kunstnikuks meie planeedil ja naerab enda üle igal võimalikul juhul. Ta on olnud kunstiõpetaja alates 1987. aastast, pidanud peaaegu 10 aastat galeriid, musitseerinud 50 aastat, aeg-ajalt astunud üles ka Eesti muusikaprojektides ning DJ-na nii palju kui võimalik. Sõnakunsti on ta esitanud 1981. aastast ja esinenud filmis ja televisioonis. Steve’ile meeldib filmide dubleerimine ning ta on maailma ühe parima tsirkuse liige. Vanoni veebilehe leiab siit: http://stevevanoniperformanceartandart.weebly.com/

Annie Grgich (sünd 1961) elab USA loodeosas. Endine sektiliige ja voodoo harrastaja Annie hakkas joonistama kodus oma perekonna raamatutesse. Pereliikmetele see muidugi ei meeldinud. Kuigi aastad on möödunud, maalib Annie endiselt raamatulehtedele, gloobustele, surfilaudadele, õieti igasugustele huvitavatele pindadele, kuhu üks hea Grgichi pilt sobib. Tema portreemaalide pind on üles ehitatud arvukatest värvikihtidest. Annie teosed on väga nõutud ning neid eksponeeritakse näitustel nii kodu- kui välismaal. Voodoo’d Annie tegelikult ei harrasta, nii palju kui mina tean, kuid ususektist õnnestus tal pääseda. Annie kunst on kaunistanud ka mõjuka rahvusvahelise autsaiderite kunsti väljaande RAW VISION esikaant.

Mose Tolliver (1919–2006) elas oma pika ja viljaka elu Alabama osariigis Montgomerys. Maalimisega hakkas ta tegelema 1960ndatel pärast rasket õnnetust. Mose oli kunstnikuna iseõppija, maalimist proovima julgustas teda endine tööandja. Tema värvilised inimfiguurid, loomad ja puud on lihtsad, selged ja vahetud. Oma maale riputas ta oma koduaia külge. 1982.a eksponeeriti tema teoseid Washingtonis Corcorani kunstigaleriis toimunud pöördelisel näitusel “BLACK FOLK ART”. Mose jääb alati Ameerika üheks kõige olulisemaks rahvakunstnikuks, tema töid on esitatud näitustel nii kodumaal kui välisriikides. Ta oli üks suurimaid nüüdisaegseid rahvakunstnikke Ameerikas.

William Thomas Thompson (sünd 1935) loob religioosse sisuga maale Lõuna-Carolina osariigis Greenville’is. Tema kunstnikutee sai alguse 1989. a. Hawaiil puhkusel olles käis William kirikus ning jutluse ajal tekkis tal järsku apokalüptiline nägemus leekidesse mattunud Maast. Sellest inspireerituna naasis ta sõbra majja, muretses kunstitarbed ja hakkas nähtut maalima. Enamik Williami maale põhinevad Johannese ilmutusraamatul. Varem polnud William kunagi maalinud, ta polnud ka ilmutusraamatut lugenud. Mõned ta viimase aja tööd räägivad valitsuse salaplaanidest ja suurkorporatsioonide ahnusest. Ilmutusraamatu teemal on William maalinud kaks suurt teost, suurema laius on 2,4 m ja pikkus üle 9 m. Williami looming oli ajakirja RAW VISION esikaanel 2001. a. Tema maale on eksponeeritud näitustel nii kodu- kui välismaal. Ta on väga viljakas kunstnik, tõeline härrasmees ja missiooniga kunstnik.

Näitus on kureeritud Galeristi poolt

***

19.06.-3.09.2017

P1000336KIKKA NYRÉNi näitus „Paradiis”

Soome rahvakunsti uue laine, kaasaegse Soome naivismi esindajat Kikka Nyréni võib pidada üheks sealseks produktiivsemaks multitalendiks. Tema loodud maailmades valitseb tsirkuselaadne meeleolu, kus tegelased on paigutatud džunglisse, loodus- või linnamaastiku taustale. Loomi kujutavatest värviküllastest teostest õhkub helgust, mida on kunstnik teadlikult taotlenud. Pole kahtlust, et rahuarmastavad loomapered väljenduvad tema kunstis inimeste ideaalse maailma metafoorina.

Kikka Nyréni sõnul lähevad talle maailmas kõige enam korda inimõigused ja lugupidav suhtumine loodusesse. Kujuteldavas Paradiisis on see ju võimalik!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kikka Nyrén on Soome Naivistide Rühma liige, kes töötas 1960. aastate graafilise disaineri ja illustraatorina. Sel ajal elas Kikka Nyréni pere Ida-Soomes, kus nad pidasid lambaid ja neil olid suured maasikapõllud. Soomet tabanud majanduskriisi ajal 1990. aastatel koliti Kesk-Soome Mikkelisse. Kikka alustas kunstiõpinguid Avatud ülikoolis Rakendus- ja Tarbekunstiülikoolis ning lisaks skulptor Taisto Rauta käe all. Olles 49-aastane toimus kunstniku esimene isiknäitus. Ta on esinenud näitustel Soomes, Belgias, Poolas ja Eestis. 2016. aastal pälvis ta loomingu eest Belgias Ans´i Rahvusvahelise Naivistide Biennaali kõrgeima auhinna.

Mari Vallikivi

 

Exhibition by KIKKA NYRÉN “Paradise”

Kikka Nyrén, representative of the new wave of Finnish folk art – the Finnish modern naive art, can be regarded one of the most productive multitalents in Finland. Her art worlds are dominated by a circus-like atmosphere, where characters are placed in a jungle, to the background of natural or urban landscape. Her works depicting animals give off a certain glow, which the artist consciously seeks. Undoubtedly, the peace-loving animal families in her art are the metaphor of the ideal human world.

According to Kikka Nyrén, she considers human rights and esteem for nature as the most important things in the world. And it is possible in the imaginary Paradise!

P1000319

Kikka Nyrén, member of the Finnish Naivist Group, worked as a graphic designer and illustrator in the 1960s. At that time, Kikka Nyrén’s family lived in Eastern Finland, where they kept sheep and had huge strawberry fields. During the 1990s’ economic crisis they moved to Mikkeli in Central Finland. Kikka Nyrén began her art studies in the Open University course of the University of Design and Applied Art, and then under the instruction of sculptor Taisto Rauta. The artist’s first solo exhibition took place when she was 49. She has had exhibitions in Finland, Belgium, Poland and Estonia. In 2016, she was awarded the Grand Prix at the International Biennial of Naive Art in Belgium.

 

Mari Vallikivi

*******

Hinnatud ja hüljatud raamatud I. Varamu

5.07.-23.08.2017

Skulptor Anne Rudanovski kureeritud näitus HINNATUD JA HÜLJATUD RAAMATUD I on raamatu kui formaadi tähendusi uurivate ja küsimusi püstitavate näituste avanäitus. Avanäituse fookuses on raamat teatmeteoste kontekstis. Huviorbiidis on entsüklopeediad, leksikonid, atlased ja nende saatus läbi Eesti lühikese “entsüklopeedilise” ajaloo (esimene teatmeteos “Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon” jõudis trükki aastal 1900).

Ideoloogiate ja sotsiaalsete muudatuste ning tehnoloogia areng on loonud olukorra, kus raamatud, kuhu koondati kokkuvõtlik ülevaade inimkonna teadmistest või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest, on ühtäkki jäänud traditsioonilise kasutuseta, on minetanud oma senise rolli, on ladestunud nii kodudesse kui ka asutustesse (nt esimese Eesti Nõukogude Entsüklopeedia tiraaž oli 220 000). Mis saab sellest ladestuvast kihist meie ümber?

varamu_viljandi1

Kontseptuaalne kunstinäitus kutsub kaasa mõtlema raamatu rolli muutumise üle meie elus.

Näituse teine osa mõtestab lahti Varamu mõistet. Varamu ehk ladinapäraselt repositoorium on kõige lihtsamas tähenduses andmehoidja või andmepank. Merriam-Webster’i sõnaraamatust leiab repositooriumile järgmisi tähendusi: koht, ruum või konteiner; rooma-katoliku kiriku kõrvalaltar; midagi, mis sisaldab või hoiustab mittemateriaalset; koht või piirkond, mis on rikkalikult loodusvaraga varustatud ning isik, kellele midagi on usaldatud.

Sisenedes näitusele satub vaataja justkui raamatukokku. Kontseptsioonile vastavus on sajaprotsendiline, kuna Kondase Keskuse maja oli aastatel 1948-2002 koduks Viljandi linnaraamatukogule. Suurem osa Kondase Keskuse ruumidest oli aastaid täidetud raamatutega, nii, et tegemist oli tõelise vaimuvaramuga.

Näitusele on kogutud raamatud, mis on justkui ghost-raamatud, neil puuduvad identifitseerimiseks seljad. Postamentidel paiknevad assamblaažid tutvustavad muutunud tähendusi, NL-aegse entsüklopeedia lehtedest volditud kuubid moodustavad Sirpenski carpet’i kuubirägastiku. Tekstid kuupidel on loetavad, seintel ripuvad paljundatud ja suurendatud valitud üksikartiklite selgitustekstid. Hüljatud raamatukogutöötaja laual mängivad entsüklopeedilised tegelased, maailma rahvad, loomad ja linnud.

20170702_7723_HH

 

Tänud: Eesti Kultuurkapital, Trüki- ja Paberimuuseum, Eesti Hoiuraamatukogu, Fahrenheit raamatutuba, Tartu Kõrgem Kunstikool, Viljandi Linnaraamatukogu, Raamikoda, Viljandi raamatuantikvariaat, Edith Hermann, Kalju Tammaru, Evelyn Reemann, Elisabeth Rudanovski.

Teksti koostasid Anne Rudanovski ja Mari Vallikivi