Hetkel üleval Näituste arhiiv Tulevased näitused

*******

18.10-3.12.2017

UDO KÜLV 100

Näitusel esitletakse Udo Külvi õli-, pastell-, guašš- ja akvarellmaale, graafikat, illustratsioone ja raamatukujundusi.

Udo Külv (Köhler) sündis 16. juulil 1917. aastal Tallinnas käsitööliste peres ühena kaksikutest. Tema isa Johan Köhler (1876-1949), kelle vanaisa Ado Köhler oli kunstnik Johann Köleri vanem vend, sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas Lubjassaares. Teadaolevalt on Kölerite suures suguvõsas Ado–Peet(er)–Johan ainus liin, kuhu peale Johann Köleri on sündinud kunstnikke.

1941. aasta juulis mobiliseeriti Udo Külv Punaarmeesse ja määrati tööpataljoni. Tulles 1944. aasta sügisel Venemaalt tagasi, leidis ta Gonsiori tänava kodu hävinuna ja perekonna laiali pillutatuna. Veel samast, 1944. aastast sai temast Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi dekoratiiv- ja monumentaalmaali kateedri üliõpilane. Samal kursusel õppis Udo Külvi tulevane abikaasa Ella Pajurand (Külv), kellest sai hiljem pikaaegne ERKI nahkehistöökateedri juhataja. Udo Külvi lõputööna valmis 1951. aastal monumentaalmaal “Laulupidu ENSV 10. aastapäeva tähistamiseks” (3×1,10 m, hävinud).

Udo Külv oli tagasihoidlik inimene ja kunstnikuna väheambitsioonikas, seega valis ta leiva teenimiseks tarbegraafiku elukutse, teostades raamatukujundusi, plakateid ja pisitarbegraafikat. Arvukate raamatukujunduste ja illustratsioonide seas domineerib loomade ja loodusmotiivide oskuslik kujutamine (sari “Maailma ja mõnda” ümbrised 1957-68). Vabalooming, mis koosneb peamiselt loodusmaalidest, kuid ka figuraalkompositsioonidest ja portreedest sündis suurel määral iseendale. Ta viibis palju looduses ja peaaegu alati ka visandas, seetõttu leidub tema loomingus vaateid peaaegu kõikjalt Eestist – Peipsi äärest, Saaremaalt, Läänemaalt, Pandivere kõrgustiku aladelt, Väike-Maarja, Keila-Joa, Karepa, Otepää ja Rõuge ümbrusest. Omas ajas on Udo Külv olnud üks virtuooslikumaid õlipastelli kasutajaid. Kui tema maastikud on enamjaolt natuuritruult kujutatud, siis ateljees valminud figuurid mõjuvad oma rõhutatud ekspressiivsuse ja värvikasutusega ülimalt kaasaegselt.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Mari Vallikivi

***

14.10-3.12.2017

ARNOLD KARU 100

Arnold Karu sündis 13. oktoobril 1917. aastal Tarvastus Tinnikuru külas Mägeraude talus. Tema isa oli Loodi mõisa metsavaht ja ema taluperenaine. 1926. aastal läks Arnold Karu Tarvastu Kuressaare algkooli ja edasi

Tarvastu 6-klassilisse kooli. Järgnes Viljandi Maagümnaasium, mis jäi kehvade majanduslike olude tõttu lõpetamata. II maailmasõda, riigipööre ja okupatsioonid katkestasid rahuliku elu, 1944. aasta veebruaris värvati Arnold Karu Saksa sõjaväkke, kust ta pääses suvel põgenema. 1944. aasta oktoobrist määrati tööpataljoni sunnitööle ENSV-s. Sealt vabanemisele järgnes suunamine riigitööle. Algas tisleritöö Viljandi mööblitööstuses, millele ta jäi truuks kuni pensionile minekuni. 1948. aastal abiellus Arnold Karu Leida Orriga ning perre sündisid tütred Aini (1949) ja Anna (1951). Tänu abikaasa Leida julgustamisele hakkas Arnold Karu esmalt eksliibristega katsetama, millele järgnesid tööd teistes kunstitehnikates. 1962. aastast osales Arnold Karu Viljandi kultuurimaja kunstiringi töös. Abikaasa Leidast sai Arnoldi tööde arvustaja ja esimene kriitik. Puugravüüridele ja linoollõigetele lisandusid söejoonistused, pastellid ja õlimaalid. Arnold Karu võttis seitsmel aastal osa isetegevus-õppelaagritest ning kunstiringi ülevaatenäitustest. Moskvas toimunud isetegevuskunstnike ülevaatenäitusel pälvis ta oma loomingu eest

I järgu diplomi ja kuldmedali. Tema loomingust on koostatud mitmeid personaalnäitusi Viljandi muuseumis, teatris “Ugala”, Tallinnas, Kohtla-Järvel, Võrus, Tartus ning töid on eksponeeritud ka Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis. 1980. aastatel telliti Arnold Karult Viljandi Linnavalitsuse raekoja välisuks ja nõupidamiste ruumi toolileenid, millele on ornamentidena lõigatud Viljandi linna vapid. 1993. aastal alustas Arnold oma mälestuste kirjutamisega pealkirja all “Mägeraude karjapoiss”, kus meenutatakse karjaskäimist, kooliaega ja uue elumaja ehitamist. Arnold Karu eluring sai täis 2001. aasta septembris ning tema viimne puhkepaik on abikaasa kõrval Viljandi Riia maantee vanal surnuaial.

Koos näitusega ilmus 199-leheküljeline Arnold Karu loomingut tutvustav kataloog.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Kataloogi teksti põhjal koostanud Mari Vallikivi

***

21.09.-29.10.2017

Mohammad Barrangi Fashtami

 

Sündinud Iraanis Rashtis 12. mail 1988. aastal, omandas bakalaureusekraadi graafikas. Illustreerinud lasteraamatuid ning lasteajakirja „Soroush“.

Barrangi pälvis 2009. aastal Belgradi rahvusvahelisel illustratsioonibiennaalil „Golden Pen” audiplomi Kambiz Kakavandi raamatu “Kass, kes tahtis olla tiiger” illustratsioonide eest. 2017. aastal valiti Tragalys IV rahvusvahelisel festivalil tema „Unenäo“ illustratsioonid 900 teose hulgast, 30 osalejariigist esimese auhinna vääriliseks.

Ta on teinud koostööd Iraani kirjastustega „Shabaviz“ ja „Semat“, osalenud arvukatel grupinäitustel ja festivalidel Itaalias, Kolumbias, Koreas, Iraanis, Araabia Ühendemiraatides, Serbias, Türgis ja Ukrainas.

Tema tööd kuuluvad ka rahvusvahelise illustratsiooninäituse „It’s Always Tea-Time” koosseisu, mis avati Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2015. aastal ning mida on tänaseks eksponeeritud Lätis, Soomes ja mitmel pool Poolas.

Kunstnik elab praegu Inglismaal Yorkshires.