Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused

2003200420052006200720082009

2010201120122013201420152016  2017

 

3. 03. – 6.05. 2018

EDGAR VALTERI näitus „Performance“

Sarja „Performance“ maalid pärinevad ajast 1989-94 ning sündisid Edgar Valteril pärast üht tegevusetenduse jälgimist. Sarnaselt nähtud etendusele püüavad ka maalid sügava alltekstiga ja paljutähendusliku sümboolikaga kajastada inimese siblimist siin maailma lavalaudadel. Edgar Valter etendas meeldejäävalt lasteraamatute illustraatori ja kirjaniku rolli, kuid selle sarja maaliliste teoste süžeeline rikkus, millega vanameister on vabalt ja ootamatult ringi käinud, paneb ilmselt paljusid küsima, milline looja ta ikka tegelikult oli?

Mari Vallikivi

 

***

II korrusel KIM PLUSKOTA interaktiivne näitus „Eesti: Teede ristumine“

Ameeriklanna Kim Pluskota õpib Savannah Kunsti ja Disaini Kolledži (USA) maaliosakonna magistrantuuris, alates 2017. aasta sügisest on ta koos abikaasaga aastaks Eestisse Viljandisse kolinud, kus muuhulgas teostab Kondase Keskuses õppepraktikat. Ameerikas peamiselt puidust skulpturaalseid installatsioone teostanud kunstnik on seekordsel näitusel kasutanud fotomeediat.

Fotodele püütud värviliste abstraktsioonide loomiseks on kunstnik kasutanud erinevaid vahendeid; volditud ruumilised paberkujundid suhtlevad omavahel ja värviliste niitidega moel, mis meenutab inimeste isiklike kogemuste ja suhete võrgustikku ja dünaamikat – inimese teekonda elus. Fotod peegeldavad abstraktsel moel Kim Pluskota Eestis elamise kogemust, olles konstruktsioon uutest ja vanadest suhtestruktuuridest, elamise ja olemisete läbipõimumisest. Teoste pealkirjad on aga otseselt laenatud Viljandi tänavatelt, mida mööda kunstnik on Viljandis viibimise ajal tavapäraselt kulgenud.

Pluskota teosed eemalduvad igapäevasest tehnoloogiauputusest ja sukelduvad lihtsa värvi, tekstuuri, joone ja vormi meditatiivsesse maailma. Olles teadlik kiirusest, millega asjad meie ümber muutuvad, peab ta tähtsaks tulevikku suunatud õppimist ja arenemist, samas säilitades alati seotuse ja austuse minevikuga. Neid printsiipe jälgib ka antud väljapanek.

Näitus on interaktiivne, kus vaatajaid kutsutakse osalema oma ja ühise võrgustiku punumisel, juurdepanemise, olemasoleva muutmise ja äravõtmise meetodil, kasutades samu materjale, mis fotodel – paberit ja niiti. Kuna töö muutub kogu näituse jooksul, dokumenteerib kunstnik jooksvalt kunstiteost, mida saab jälgida tema kodulehelt: kimpluskota.com ja Facebookist: @kimpluskotaartist

Mari Vallikivi

***

3.03. – 15.04. 2018

ALMA MAARI näitus „Riigimehed“

Nukumeister Alma Maar on jäädvustanud riigipäid nagu presidendid Konstantin Päts ja Lennart Meri ning peaministreid Edgar Savisaart, Mart Laari, Andrus Ansipit, Tiit Vähi, Andres Tarandit, Juhan Partsi, Mart Siimani ja Siim Kallast. Kujud on loodud autoritehnikas, milles on ühendatud nii skulptuuri kui nukkude loomise võtted. Nuku-maailmast eemalduvad miniatuursed kujud lihtsal põhjusel: need pole loodud katsumiseks või elustavaks mänguks, mis avab tee fantaasia- või muinasjutumaailma. Need miniatuursed inimkujud seostuvad elu endaga. Mängumaailma paralleel siiski jääb ja kergesti võib vaataja kujutlusmaailma ilmuda sümboolne suur käsi, mis kõike omatahtsi korraldab. Seda mängumaailma inspireerib iga kujukese oma nägu ja rahva mälus olevad tegemised.

Alma Maar on öelnud, et “Riigimehed” on lugupidamisavaldus neile, kes panustavad igapäevaselt meie riigi toimimisse ja austusavaldus riigile, keda need inimesed esindavad.

Eesti juubeliaastal võiks kõige selle valguses meile soovida, et saaksime iseenda parimaks versiooniks, sest sellest oleks kasu riigile ja meie kõige lähedasematele inimestele.

Täname Anne Rudanovskit.

 

***

3. märts kuni 15. aprill

HEINO LILLEPUU kollaažide näitus „Eesti poliitilistes tuultes”

Heino Lillepuu (1937-2013) on teinud mitmeid ühiskonnakriitilisi ja Eesti ajalugu ning kangelasi kujutavaid sarju, millest mõni koosneb isegi kuni 60 naivistlikust tööst. Lillepuu töötas elu jooksul erinevates ametites – traktoristi, autojuhi, kombaineri, lukssepa ja puusepana. Pensionil olles otsustas ta kogu Eesti poliitilise elu ja ajaloo üles maalida ja puusse lõigata ning vajalike kommentaaridega varustada. Heino Lillepuu rohkearvulisest pärandist on tehtud Vabariigi sünnipäevaks väärikas valik.

***

6.12. 2017 – 28.02.2018

AIN TOIMI disainvalgustid, mööbel ja ehted

Sümbiootiline ja unikaalne disain energeetikainsenerilt Ain Toimilt ei jäta oma esteetika ja perfektse teostuse tõttu kedagi ükskõikseks. Loomingu põhiosa moodustavad peamiselt labori- või moetööstuse jäätmetest tehtud valgustid, kuid ta on valmistanud ka multifunktsionaalset mööblit ja erilise väljanägemisega kodumasinaid.  

 

 

 

***

18.10-3.12.2017

UDO KÜLV 100

Näitusel esitletakse Udo Külvi õli-, pastell-, guašš- ja akvarellmaale, graafikat, illustratsioone ja raamatukujundusi.

Udo Külv (Köhler) sündis 16. juulil 1917. aastal Tallinnas käsitööliste peres ühena kaksikutest. Tema isa Johan Köhler (1876-1949), kelle vanaisa Ado Köhler oli kunstnik Johann Köleri vanem vend, sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas Lubjassaares. Teadaolevalt on Kölerite suures suguvõsas Ado–Peet(er)–Johan ainus liin, kuhu peale Johann Köleri on sündinud kunstnikke.

1941. aasta juulis mobiliseeriti Udo Külv Punaarmeesse ja määrati tööpataljoni. Tulles 1944. aasta sügisel Venemaalt tagasi, leidis ta Gonsiori tänava kodu hävinuna ja perekonna laiali pillutatuna. Veel samast, 1944. aastast sai temast Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi dekoratiiv- ja monumentaalmaali kateedri üliõpilane. Samal kursusel õppis Udo Külvi tulevane abikaasa Ella Pajurand (Külv), kellest sai hiljem pikaaegne ERKI nahkehistöökateedri juhataja. Udo Külvi lõputööna valmis 1951. aastal monumentaalmaal “Laulupidu ENSV 10. aastapäeva tähistamiseks” (3×1,10 m, hävinud).

Udo Külv oli tagasihoidlik inimene ja kunstnikuna väheambitsioonikas, seega valis ta leiva teenimiseks tarbegraafiku elukutse, teostades raamatukujundusi, plakateid ja pisitarbegraafikat. Arvukate raamatukujunduste ja illustratsioonide seas domineerib loomade ja loodusmotiivide oskuslik kujutamine (sari “Maailma ja mõnda” ümbrised 1957-68). Vabalooming, mis koosneb peamiselt loodusmaalidest, kuid ka figuraalkompositsioonidest ja portreedest sündis suurel määral iseendale. Ta viibis palju looduses ja peaaegu alati ka visandas, seetõttu leidub tema loomingus vaateid peaaegu kõikjalt Eestist – Peipsi äärest, Saaremaalt, Läänemaalt, Pandivere kõrgustiku aladelt, Väike-Maarja, Keila-Joa, Karepa, Otepää ja Rõuge ümbrusest. Omas ajas on Udo Külv olnud üks virtuooslikumaid õlipastelli kasutajaid. Kui tema maastikud on enamjaolt natuuritruult kujutatud, siis ateljees valminud figuurid mõjuvad oma rõhutatud ekspressiivsuse ja värvikasutusega ülimalt kaasaegselt.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Mari Vallikivi

***

14.10-3.12.2017

ARNOLD KARU 100

Arnold Karu sündis 13. oktoobril 1917. aastal Tarvastus Tinnikuru külas Mägeraude talus. Tema isa oli Loodi mõisa metsavaht ja ema taluperenaine. 1926. aastal läks Arnold Karu Tarvastu Kuressaare algkooli ja edasi

Tarvastu 6-klassilisse kooli. Järgnes Viljandi Maagümnaasium, mis jäi kehvade majanduslike olude tõttu lõpetamata. II maailmasõda, riigipööre ja okupatsioonid katkestasid rahuliku elu, 1944. aasta veebruaris värvati Arnold Karu Saksa sõjaväkke, kust ta pääses suvel põgenema. 1944. aasta oktoobrist määrati tööpataljoni sunnitööle ENSV-s. Sealt vabanemisele järgnes suunamine riigitööle. Algas tisleritöö Viljandi mööblitööstuses, millele ta jäi truuks kuni pensionile minekuni. 1948. aastal abiellus Arnold Karu Leida Orriga ning perre sündisid tütred Aini (1949) ja Anna (1951). Tänu abikaasa Leida julgustamisele hakkas Arnold Karu esmalt eksliibristega katsetama, millele järgnesid tööd teistes kunstitehnikates. 1962. aastast osales Arnold Karu Viljandi kultuurimaja kunstiringi töös. Abikaasa Leidast sai Arnoldi tööde arvustaja ja esimene kriitik. Puugravüüridele ja linoollõigetele lisandusid söejoonistused, pastellid ja õlimaalid. Arnold Karu võttis seitsmel aastal osa isetegevus-õppelaagritest ning kunstiringi ülevaatenäitustest. Moskvas toimunud isetegevuskunstnike ülevaatenäitusel pälvis ta oma loomingu eest

I järgu diplomi ja kuldmedali. Tema loomingust on koostatud mitmeid personaalnäitusi Viljandi muuseumis, teatris “Ugala”, Tallinnas, Kohtla-Järvel, Võrus, Tartus ning töid on eksponeeritud ka Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis. 1980. aastatel telliti Arnold Karult Viljandi Linnavalitsuse raekoja välisuks ja nõupidamiste ruumi toolileenid, millele on ornamentidena lõigatud Viljandi linna vapid. 1993. aastal alustas Arnold oma mälestuste kirjutamisega pealkirja all “Mägeraude karjapoiss”, kus meenutatakse karjaskäimist, kooliaega ja uue elumaja ehitamist. Arnold Karu eluring sai täis 2001. aasta septembris ning tema viimne puhkepaik on abikaasa kõrval Viljandi Riia maantee vanal surnuaial.

Koos näitusega ilmus 199-leheküljeline Arnold Karu loomingut tutvustav kataloog.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Kataloogi teksti põhjal koostanud Mari Vallikivi

***

21.09.-29.10.2017

Mohammad Barrangi Fashtami

 

Sündinud Iraanis Rashtis 12. mail 1988. aastal, omandas bakalaureusekraadi graafikas. Illustreerinud lasteraamatuid ning lasteajakirja „Soroush“.

Barrangi pälvis 2009. aastal Belgradi rahvusvahelisel illustratsioonibiennaalil „Golden Pen” audiplomi Kambiz Kakavandi raamatu “Kass, kes tahtis olla tiiger” illustratsioonide eest. 2017. aastal valiti Tragalys IV rahvusvahelisel festivalil tema „Unenäo“ illustratsioonid 900 teose hulgast, 30 osalejariigist esimese auhinna vääriliseks.

Ta on teinud koostööd Iraani kirjastustega „Shabaviz“ ja „Semat“, osalenud arvukatel grupinäitustel ja festivalidel Itaalias, Kolumbias, Koreas, Iraanis, Araabia Ühendemiraatides, Serbias, Türgis ja Ukrainas.

Tema tööd kuuluvad ka rahvusvahelise illustratsiooninäituse „It’s Always Tea-Time” koosseisu, mis avati Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2015. aastal ning mida on tänaseks eksponeeritud Lätis, Soomes ja mitmel pool Poolas.

Kunstnik elab praegu Inglismaal Yorkshires.

***

6.09.-15.10.2017

Viljandi motiiv klassikalises kunstis

1879. aastast pärineb (Bildarchiv Foto Marburgist) meeleolukas foto tundmatust habeme ja kaabuga maalikunstnikust, kes istub võsastunud Viljandi lossivaremete peavärava ees ja maalib. Kellega on tegemist, on jäänud kahjuks saladuseks. 1911. aastal Jaan Rieti tehtud ülesvõtete kohta on meil juba rohkem teada, nimelt pidas graafik Rudolf Lepik Viljandis paarikuulisi kunstikursuseid. Ja nagu näha, mindi lossivaremetesse maalima. Viljandi, iseäranis lossimäed on läbi mitme sajandi kunstnikke paelunud, siia on loomeinimesed reisinud, vähemaks või pikemaks ajaks paigale jäänud või suisa elukohaks valinud. Ja muidugi on Viljandi olnud loomeinimestele oluliseks inspiratsiooniallikaks.

Vanim eksponeeritav näide vanast Viljandist pärineb Christopher Brotze kogust, kus kujutatakse Jaani kiriku ümbrust (dateering 1800) ja lossivaremeid, mis on enam dokumenteeriva iseloomuga. Kunstiklassika näituse Viljandi motiivist lõpetab ajaliselt Raul Rajangu ikooniline teos “Raul Rajangu ja tema abiliste saabumine, Viljandisse” (repro), mille erandlikkus Eesti kunstiloos on siiani kõnekas. Nende kahe teose vahele jääb kakssada aastat erinevas teostuses ja stiilis vaateid kahekümne autori tõlgenduses.

Autoreid: Carl Ungern-Sternberg, August Matthias Hagen, Theodor Gehlhaar, August Georg Wilhelm Pezold, Wilhelm Siegfried Stavenhagen, Louis Höflinger, Johan Köler, Marie Gretsch, Konrad Mägi, Peet Aren, Eduard Wiiralt, Juhan Muks, Lepo Mikko, Arnold Akberg, Juhan Kangilaski, Erich Pehap, Ants Murakin, Endel Härm, Raul Rajangu jt

Täname Eesti Kunstimuuseumit, Tartu Kunstimuuseumit, Viljandi muuseumit ja Ajaloomuuseumit teoste ja reprode kasutamise eest ning Eesti Kultuurkapitali toetuse eest.

16. septembril 2017 toimub valgusetendus “Viljandi motiiv klassikalises kunstis”, mille käigus projitseeritakse Viljandit kujutavad kunstiteosed Jaani kiriku seintele. Valgusinstallatsiooni teostaja on koostöös Kondase Keskusega valguskunstnik Kristjan Suits ja see on osa Viljandi Kunstifestivalist qq.

Mari Vallikivi

*** 

14.09.-12.10.2017

VALVE ALAMAA 85

Viljandimaalt pärit Valve Alamaa on armastatud ja tunnustatud käsitöömeister, kellel täitus käesoleva aasta augustis 85. eluaastat. Juubelikuul avati tema näitus Viljandi muuseumis, kuhu oli koondatud muuseumides säilitatav Valve Alamaa looming. Kondase Keskuse näitusele toodud tikitud ja sõbakirjalised vaibad, sallid, sõbad ja padjad pärinevad kunstniku erakogust. 

Valve Alamaad peetakse üheks paremaks kangakudujaks Viljandimaal. Suurem murrang käsitööloomingus saabus pärast tekstiilikunstnik Veevi Pajupuuga kohtumist. Pajupuu kavandite järgi on Valve Alamaa teostanud suure hulga kauneid tikitud tekke. Viimasel ajal on ta teinud koostööd tekstiilikunstnik Christi Kütiga.

Valve Alamaa on alates 1972. aastast osalenud näitustel, 1972-1992 juhatas ta Viljandi muuseumi ning 1977-2011 Uue-Kariste käsitööringi. Valve Alamaa on olnud üks Viljandi rahvakunstiühingu loojaid ja selle aktiivne liige. Ta on pälvinud 1998. aastal Viljandimaa rahvakunsti-meistri ja 2002. aastal Eesti Pärandihoidja tiitli.

Valve Alamaa käsitöölooming on ostude või kingituste näol lisaks Eesti erinevatele kohtadele rännanud Austraaliasse, Kanadasse, Uus-Meremaale, Jaapanisse, Kreekasse, Inglismaale, Rootsi, Šveitsi jm.

Mari Vallikivi

***

5.07.-10.09.2017

Hinnatud ja hüljatud raamatud I. Varamu20170702_7723_HH

Skulptor Anne Rudanovski kureeritud näitus HINNATUD JA HÜLJATUD RAAMATUD I on raamatu kui formaadi tähendusi uurivate ja küsimusi püstitavate näituste avanäitus. Avanäituse fookuses on raamat teatmeteoste kontekstis. Huviorbiidis on entsüklopeediad, leksikonid, atlased ja nende saatus läbi Eesti lühikese “entsüklopeedilise” ajaloo (esimene teatmeteos “Eesti Üleüldise teaduse raamat ehk encyklopädia konversationi-lexikon” jõudis trükki aastal 1900).

Ideoloogiate ja sotsiaalsete muudatuste ning tehnoloogia areng on loonud olukorra, kus raamatud, kuhu koondati kokkuvõtlik ülevaade inimkonna teadmistest või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest, on ühtäkki jäänud traditsioonilise kasutuseta, on minetanud oma senise rolli, on ladestunud nii kodudesse kui ka asutustesse (nt esimese Eesti Nõukogude Entsüklopeedia tiraaž oli 220 000). Mis saab sellest ladestuvast kihist meie ümber?

Kontseptuaalne kunstinäitus kutsub kaasa mõtlema raamatu rolli muutumise üle meie elus. 19814160_1696048383756237_1344306672_o

Näituse teine osa mõtestab lahti Varamu mõistet. Varamu ehk ladinapäraselt repositoorium on kõige lihtsamas tähenduses andmehoidja või andmepank. Merriam-Webster’i sõnaraamatust leiab repositooriumile järgmisi tähendusi: koht, ruum või konteiner; rooma-katoliku kiriku kõrvalaltar; midagi, mis sisaldab või hoiustab mittemateriaalset; koht või piirkond, mis on rikkalikult loodusvaraga varustatud ning isik, kellele midagi on usaldatud.

Sisenedes näitusele satub vaataja justkui raamatukokku. Kontseptsioonile vastavus on sajaprotsendiline, kuna Kondase Keskuse maja oli aastatel 1948-2002 koduks Viljandi linnaraamatukogule. Suurem osa Kondase Keskuse ruumidest oli aastaid täidetud raamatutega, nii, et tegemist oli tõelise vaimuvaramuga.

Näitusele on kogutud raamatud, mis on justkui ghost-raamatud, neil puuduvad identifitseerimiseks seljad. Postamentidel paiknevad assamblaažid tutvustavad muutunud tähendusi, NL-aegse entsüklopeedia lehtedest volditud kuubid moodustavad Sirpenski carpet’i kuubirägastiku. Tekstid kuupidel on loetavad, seintel ripuvad paljundatud ja suurendatud valitud üksikartiklite selgitustekstid. Hüljatud raamatukogutöötaja laual mängivad entsüklopeedilised tegelased, maailma rahvad, loomad ja linnud.

Anne Rudanovski

Mari Vallikivi

 

***

19.06.-3.09.2017

KIKKA NYRÉNi näitus „Paradiis”

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Soome rahvakunsti uue laine, kaasaegse Soome naivismi esindajat Kikka Nyréni võib pidada üheks sealseks produktiivsemaks multitalendiks. Tema loodud maailmades valitseb tsirkuselaadne meeleolu, kus tegelased on paigutatud džunglisse, loodus- või linnamaastiku taustale. Loomi kujutavatest värviküllastest teostest õhkub helgust, mida on kunstnik teadlikult taotlenud. Pole kahtlust, et rahuarmastavad loomapered väljenduvad tema kunstis inimeste ideaalse maailma metafoorina.

Kikka Nyréni sõnul lähevad talle maailmas kõige enam korda inimõigused ja lugupidav suhtumine loodusesse. Kujuteldavas Paradiisis on see ju võimalik!

Kikka Nyrén on Soome Naivistide Rühma liige, kes töötas 1960. aastate graafilise disaineri ja illustraatorina. Sel ajal elas Kikka Nyréni pere Ida-Soomes, kus nad pidasid lambaid ja neil olid suured maasikapõllud. Soomet tabanud majanduskriisi ajal 1990. aastatel koliti Kesk-Soome Mikkelisse. Kikka alustas kunstiõpinguid Avatud ülikoolis Rakendus- ja Tarbekunstiülikoolis ning lisaks skulptor Taisto Rauta käe all. Olles 49-aastane toimus kunstniku esimene isiknäitus. Ta on esinenud näitustel Soomes, Belgias, Poolas ja Eestis. 2016. aastal pälvis ta loomingu eest Belgias Ans´i Rahvusvahelise Naivistide Biennaali kõrgeima auhinna.

Mari VallikiviP1000327

 

Exhibition by KIKKA NYRÉN “Paradise”

Kikka Nyrén, representative of the new wave of Finnish folk art – the Finnish modern naive art, can be regarded one of the most productive multitalents in Finland. Her art worlds are dominated by a circus-like atmosphere, where characters are placed in a jungle, to the background of natural or urban landscape. Her works depicting animals give off a certain glow, which the artist consciously seeks. Undoubtedly, the peace-loving animal families in her art are the metaphor of the ideal human world.

According to Kikka Nyrén, she considers human rights and esteem for nature as the most important things in the world. And it is possible in the imaginary Paradise!

Kikka Nyrén, member of the Finnish Naivist Group, worked as a graphic designer and illustrator in the 1960s. At that time, Kikka Nyrén’s family lived in Eastern Finland, where they kept sheep and had huge strawberry fields. During the 1990s’ economic crisis they moved to Mikkeli in CentraP1000336l Finland. Kikka Nyrén began her art studies in the Open University course of the University of Design and Applied Art, and then under the instruction of sculptor Taisto Rauta. The artist’s first solo exhibition took place when she was 49. She has had exhibitions in Finland, Belgium, Poland and Estonia. In 2016, she was awarded the Grand Prix at the International Biennial of Naive Art in Belgium.

***

29.07.-23.08.2017

Steve Vanoni Colorful kiss Akrylic. 61 X 81 cm. 2017 for web

Kondase keskuse näitus tutvustab Põhja-California kunstniku STEVE VANONI loomingut ning valikut tema kollektsiooni kuuluvatest autsaiderkunsti teostest. Näitusel on väljas maalid, mille Steve on loonud viimastel aastatel Tallinnas elades ja töötades, ning rahvusvaheliselt tunnustatud autsaiderite Anne Grgichi, Mose Tolliveri ja William Thomas Thomsoni looming.

The Kondas Center presents an exhibition of artworks by Northern California Artist STEVE VANONI and a selection of Outsider artworks from his collection. The exhibition will feature paintings created by Steve during his tenure in Tallinn over the last few years and artworks created by Internationally celebrated Outsiders Anne Grgich, Mose Tolliver and William Thomas Thompson. 

Mose Tolliver

Kunstnikest

Steve Vanoni (sünd. 1956) maalib, tegeleb performance– ja autokunstiga, töödelnud metalli ja loonud saviskulptuure. Näitustel on ta aktiivselt esinenud 1981. aastast. Steve peab ennast üheks suurimaks elus olevaks kunstnikuks meie planeedil ja naerab enda üle igal võimalikul juhul. Ta on olnud kunstiõpetaja alates 1987. aastast, pidanud peaaegu 10 aastat galeriid, musitseerinud 50 aastat, aeg-ajalt astunud üles ka Eesti muusikaprojektides ning DJ-na nii palju kui võimalik. Sõnakunsti on ta esitanud 1981. aastast ja esinenud filmis ja televisioonis. Steve’ile meeldib filmide dubleerimine ning ta on maailma ühe parima tsirkuse liige. Vanoni veebilehe leiab siit: http://stevevanoniperformanceartandart.weebly.com/

Annie Grgich (sünd 1961) elab USA loodeosas. Endine sektiliige ja voodoo harrastaja Annie hakkas joonistama kodus oma perekonna raamatutesse. Pereliikmetele see muidugi ei meeldinud. Kuigi aastad on möödunud, maalib Annie endiselt raamatulehtedele, gloobustele, surfilaudadele, õieti igasugustele huvitavatele pindadele, kuhu üks hea Grgichi pilt sobib. Tema portreemaalide pind on üles ehitatud arvukatest värvikihtidest. Annie teosed on väga nõutud ning neid eksponeeritakse näitustel nii kodu- kui välismaal. Voodoo’d Annie tegelikult ei harrasta, nii palju kui mina tean, kuid ususektist õnnestus tal pääseda. Annie kunst on kaunistanud ka mõjuka rahvusvahelise autsaiderite kunsti väljaande RAW VISION esikaant.

Mose Tolliver (1919–2006) elas oma pika ja viljaka elu Alabama osariigis Montgomerys. Maalimisega hakkas ta tegelema 1960ndatel pärast rasket õnnetust. Mose oli kunstnikuna iseõppija, maalimist proovima julgustas teda endine tööandja. Tema värvilised inimfiguurid, loomad ja puud on lihtsad, selged ja vahetud. Oma maale riputas ta oma koduaia külge. 1982.a eksponeeriti tema teoseid Washingtonis Corcorani kunstigaleriis toimunud pöördelisel näitusel “BLACK FOLK ART”. Mose jääb alati Ameerika üheks kõige olulisemaks rahvakunstnikuks, tema töid on esitatud näitustel nii kodumaal kui välisriikides. Ta oli üks suurimaid nüüdisaegseid rahvakunstnikke Ameerikas.

rv22-2

William Thomas Thompson (sünd 1935) loob religioosse sisuga maale Lõuna-Carolina osariigis Greenville’is. Tema kunstnikutee sai alguse 1989. a. Hawaiil puhkusel olles käis William kirikus ning jutluse ajal tekkis tal järsku apokalüptiline nägemus leekidesse mattunud Maast. Sellest inspireerituna naasis ta sõbra majja, muretses kunstitarbed ja hakkas nähtut maalima. Enamik Williami maale põhinevad Johannese ilmutusraamatul. Varem polnud William kunagi maalinud, ta polnud ka ilmutusraamatut lugenud. Mõned ta viimase aja tööd räägivad valitsuse salaplaanidest ja suurkorporatsioonide ahnusest. Ilmutusraamatu teemal on William maalinud kaks suurt teost, suurema laius on 2,4 m ja pikkus üle 9 m. Williami looming oli ajakirja RAW VISION esikaanel 2001. a. Tema maale on eksponeeritud näitustel nii kodu- kui välismaal. Ta on väga viljakas kunstnik, tõeline härrasmees ja missiooniga kunstnik.

Näitus on kureeritud Galeristi poolt

***

8.05-6.07.2017

Soome kunstniku MAARIA MÄRKÄLÄ maalinäitus „Hello Sunshine – Antidote to Melancholy“

Maaria Märkälä on tunnustatud Soome maalikunstnik, kes juhtis aktiivse näitusetegevuse kõrval aastatel 2008-2016 Soome Maalikunstnike Liitu.

FB piltKuigi Maaria Märkälä alustas maalimist tavapärasest hilisemas eas, kindlustas ta oma pastoossete maastikumaalidega kiiresti tugeva maalijapositsiooni. Laiade pintslilöökidega tööd seostuvad ekspressionismiga, mille teadlikku valikut on mõjutanud kunstniku Berliinis töötamise perioodid, kus ekspressionismi olulisuses on raske kahelda. Üllatavalt pole Märkäläle Soome maalile omane teatud neutraalsus ja hillitsetud värvikasutus mõju avaldanud.

On huvitav jälgida, kuidas Märkälä maalist maali, intensiivseid värve või vastandvärve kõrvuti kasutades illusoorseid efekte loob. Värvierksais maastikes valitseb tasakaal, püüeldes samaaegselt nii abstraktsuse kui figuraalsuse poole – ebamäärases värvidemöllus võib selgelt aimata loodusmaastikke, isegi nende füüsiliste omadusteni nagu õhk, varjud, temperatuur ja tuul ning reaalne, äratuntav maastik sumbub abstraktsiooniks.

Mari Vallikivi

 

Exhibition of paintings by Finnish artist MAARIA MÄRKÄLÄ “Hello Sunshine – Antidote to Melancholy”

Maaria Märkälä is a renowned Finnish painter and artist, who beside actively participating in exhibitions was also the head of the Finnish Painters’ Union from 2008-2016.

Although she started painting later than artists usually do, she quickly secured a strong position as a painter with her impasto landscapes. Painted in wide brush strokes, her works are best associated with Expressionism. This choice was also influenced by periods when the artist worked in Berlin, where no one doubts the significant role of Expressionism. Surprisingly, the certain neutrality and restrained use of colours which is characteristic of the Finnish painting have not influenced Märkälä’s works.

It is interesting to follow how Märkälä creates illusory effects from painting to painting, using intensive or complementary colours side by side. The bright colourful landscapes are in balance, striving simultaneously for abstraction and figurativeness – in the vague whirl of colours one may clearly perceive landscapes, even their physical qualities like the air, shadows, temperature and wind, and the real, recognisable landscape fades into an abstraction.

Mari Vallikivi

****

more

8. 05.- 2.07.2017

ALAR TUULE maalinäitus MULL…

Ringis. Ratas keerleb. Programm. Ettekirjutised. Justkui etteütlus. Jah, ütle ette. Kes? On institutsioon, instituut, hoone, maja, büroo, kaubahoov jne… Rajoon. Tsoon, tsoonid. Droonid. Justkui tuur. Sõit. Liikumine… Juhindun. Millest? Protokoll. Menüü. Valikud ja funktsioonid. Jah vajalikud. Smart. Ja nuti… Tablood. Täidan tabelit. Ning? Vajalik. Andke tablett. Palun. More. Leitud instruktsioon. Plaanin plaani. Plaanipäraselt. Tehtud, saadetud… Kukub välja. Näe! Pesa. Lennuk. Rakett. Makett. Joonis. Või muu? Masin. Ja veel. Milleks? Skeem. Justkui atraktsioon. Süsteem. On-off. Smart. Aktsioon. Miinus-pluss. Lahus-koos. Meelel-keelel. Ja see lendab. Siis? Estkuubi. Täislast. Asju. Suletud. Piiratud. Sõit. Ära. Üle. Keelatud. Värava. Müüri. Metsa. Mille? Avamaa. Lõputu. Kestev. Kantseleilik. Kanserogeenne. Teesklus. Mull.

BUBBLE…

In a circle. Wheel is turning. Programme. Injunctions. Like dictations. Yes, dictate. Who? An institution, institute, building, house, office, marketplace etc… District. Zone, zones. Drones. Like a tour. Drive. Movement… I am guided. By what? Protocol. Menu. Options and functions. Yes, necessary. Smart. And smart… Displays. Filling in a table. And? Necessary. Give a pill. Please. More. Instruction found. Planning a plan. According to plan. Performed, sent… Falls out. See! Nest. Airplane. Rocket. Model. Drawing. Or else? Machine. And more. What for? Scheme. Like an attraction. System. On-off. Smart. Action. Minus-plus. Separate-together. Out of the heart the mouth speaks. And it flies. Then? To estcube. Full cargo. Things. Closed. Limited. Drive. Away. Over. Forbidden. Gate. Wall. Forest. What? Open land. Endless. Ongoing. Office-like. Carcinogenic. Pretence. Bubble.

Alar Tuul

vend_jaan-0845

Briefly about Alar Tuul

Alar Tuul (b. 1982) is one of the young Estonian artists with the most recognisable and unique style. Tuul’s automatistic naive works, which are reminiscent of Karel Appel or Jean-Michel Basquiat, have over years moved from individual details to wider generalisations. Although the stick figures and ring-eyed creatures are still there, single scenes do not form the entire composition now but rather form parts of larger panoramas. Emotion (colour) has been replaced by calculation (line) and the subconscious by a clear cause. From these pictures, one can read thousands of stories and construct new worlds.

Tartu Art Museum

*********

17.05-17.06.2017

PIRET MILDEBERGI juubelinäitus „Ammuuuseum

18575535_1637686902925719_197255095_oPiret Mildeberg on Kondase Keskusesse toonud osa oma lehmateemalisest kogust, mis koosneb Eesti kunstnike piltidest, objektidest ja raamatuillustratsioonidest, kodu-  ja välismaistest mänguasjadest ning India, Nepaali ja Hispaania reisimälestustest. Kogus leidub Eesti tarvaid, India seebusid, Hispaania härgi, Tiibeti jakke – loomi, keda on ajast aega austatud. Näitus ongi pühendatud nendele võimsatele, inimkonda juba 7000 aastat toitnud loomadele.

Piret Mildebergi kogu sai alguse üle 20 aasta tagasi ning tänaseks päevaks on ta ostnud, vahetanud ja kingiks saanud väga erinevaid loomakesi. Lehmateema puudutas teda eriti 2013. aastal Indias, Gangese äärses Varanasis kuuajalises residentuuris olles. Vabalt linnatänavatel lehmi ja vesipühvlid toimetamas nähes, sulatasid need loomad teda sellesse erilisse kultuuri. Tänuks neile loomadele valmis 27 pildiline sari Hare Nandi – Varanasi päevik.
PIRET MILDEBERG’s exhibition “Mooooseum”

Piret Mildeberg presents at the Kondas Centre a part of her cow-themed collection, which includes pictures, objects and book illustrations by Estonian artists, toys from Estonia and abroad, and memories of travels to India, Nepal and Spain. In the collection one can find Estonian aurochs, Indian zebus, Spanish bulls, Tibetan yaks – animals who have been revered for ages. The exhibition is dedicated to these mighty creatures who have fed the humankind for 7000 years already.

Piret Mildeberg’s collection got started more than 20 years ago and over the time she has collected very different animal figures – bought and exchanged and received as a gift. She was particularly moved by the cow topic while living for six months as an artist-resident in Varanasi by the Ganges River, India in 2012. Seeing cows and water buffaloes roaming freely in the streets made the artist click with this unique culture. In gratitude to the animals she created a series of 27 pictures Hare Nandi – the Varanasi diary.

Teate koostas Mari Vallikivi

***

Fotograaf Mihkel Tilga näitus „Mees sisemise valguse ja kaameraga“  

29.03- 7.05 2017 

Kuressaare

Randivälja külas Pärnumaal sündinud Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, juba 1887. aastast pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest, nende omaaegsest eluolust ja Tori vaatamisväärsustest. Kuni 1880. aastate lõpuni oli talurahva jäädvustamine toimunud peaasjalikult ateljeetingimustes, kuid südikas noormees, iseõppinud fotograaf Mihkel Tilk teostas end kodukandis rändpiltnikuna. 1888. aastal Jakob Hurda poolt üleskutsutud „vanavara“ kogumise aktsioonist võttis Mihkel Tilk koos vendadega osa, kuigi oli äsja kõige otsesemas mõttes jäädvustanud kodukandi paiku ning talutöid nagu rukkilõikus, heina niitmine ja kuhja tõstmine…

Võib väita, et Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada. Ta püüdles pigem kunstnikuks olemise poole, kelle peamiseks eesmärgiks polnud keskkonna ja inimeste dokumenteerimine, vaid ümbritseva maailma mõtestamine ning selles peituva ilu ja harmoonia esiletoomine.

Kahetsusväärselt noorena, 31-aastasena surnud Mihkel Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas.

Unustusse vajunud või kultuuri äärealadel tegutsevate inimeste loomeavaldustega tegeleval Kondase Keskusel on eriti hea meel selle rändava päevapiltniku rändavat näitust ka Viljandis tutvustada.

Eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Tori muuseumi ja Pärnu muuseumi kogudest.

Näituse ja tekstid on koostanud Mait Laas.

Kondase Keskus on Viljandi munitsipaalasutus, kelle tegevust toetab Eesti Kultuurkapital.

Teate koostas Mari Vallikivi

***

Vene kunstniku Igor Oleinikovi illustratsioonid aastatest 2005-2015

1. 01. – 7. 05. 2017

 

Oleinikov

 

Igor Oleinikov (1953) on Ljubertsõs Moskva oblastis sündinud kunstnik, kes lõpetas 1976. aastal Moskva Keemia-Masinaehituse instituudi ning töötas seejärel insener-projekteerijana. 1979. aastas asus Oleinikov tööle kunstnik-lavastaja assistendina filmistuudios Sojuzmultfilm; mõne aja pärast sai temast kunstnik-lavastaja. Ta on töötanud ka animastuudiotes Christmas Films, Argus ja Solnetšnõi Dom, kus ta töötas mitmete muinasjutuaineliste animafilmide kunstnikuna. Igor Oleinikov pole saanud klassikalist kunstiharidust, kuid esimese õpetuse sai ta oma tekstiilikunstnikust ema, hiljem Sojuzmultfilmis Nataša Orlova, Volodja Zuikovi, Eduard Nazarovi ja Kirill Tšoluskini käe all. 1980. aastate teisest poolest hakkas ta ka lasteraamatuid illustreerima. Tänaseks on Vene ja välismaa (Kanada, USA, Belgia, Šveitsi, Itaalia, Korea, Taivani ja Jaapani) kirjastustelt ilmunud üle 50 tema piltidega raamatut, sh L. Carrolli „Alice Imedemaal”, J. R. R. Tolkieni „Kääbik”, E. Raspe „Vabahärra Münchhauseni seiklused”, B. Zahoderi „Igasugused kalakesed” ja „Igasugused kiisud”, K. DiCamillo „Lugu hiirest nimega Despereaux”, J. Barrie’ „Peeter Paan”, R. L. Stevensoni „Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde’ist”, vene muinasjutud „Loll-Ivan” ja „Tulilind”. Oleinikovi illustratsioonid ei ole kanoniseeritud, luues raamatutekstidele paralleelmaailmadena mõjuvaid omapoolseid tõlgendusi.

 

Oleinikov (2)

Kondase Keskus on Viljandi munitsipaalasutus, mis kuulub Sakala Keskuse alla. Keskuses on Paul Kondase püsinäitus ning toimub üle paarikümne ajutise näituse aastas. Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital.

Teksti koostas Mari Vallikivi


***

Metallikunstnik Väino Niitvägi debüütnäitus “Tuli ja rist” 

1.03. kuni 15. aprill 2017

 

IMG_7568

Näitus „Tuli ja rist” tutvustab metallikunstnik VÄINO NIITVÄGI viimase kahe aastakümne loomingut. Niitvägi on laia diapasooniga metallikunstnik, viljeledes filigraansetest ehetest massiivsete sepissuurvormideni, kasutades erinevaid materjale – kullast kuni rauani, mille näidetega on Kondase kahes galeriiruumis võimalik tutvuda. Osa tema suurematest töödest ja mõned suurendused ehetest on külastajale vaatamiseks fotodel (sõled, enkolpionid, rõngasristid, küünlajalad jms). Eesti rahvakunstist mõjutatud loomingu läbivaks teemaks on tuli ja rist, kus erilise osa moodustavad ratasristi motiivist inspireeritud kaelaehted ja hauatähised. Eesti kontekstis on ainulaadsed Väino Niitvägi EAÕK pühakute hauamonumendid Valgas ja Saatses.

Tema loomingu väljapanek Viljandis on sümboolse tähendusega, kuna Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõuna soovib ta endisi, praegusi kui tulevasi rahvusliku metallitöö õppijaid innustada lähemalt tutvuma rahvuslike käsitöövõtete erinevate kasutusvõimalustega kaasaegses metallikunstis.

25. märtsil ja 1. aprillil toimuvad Väino Niitvägi näituse muuseumitunnid.

Niitvagi