Tõnis Grenzstein (1863-1916) « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tõnis Grenzstein (1863-1916)

_dsc2789v800

 

Unustatud kunstnik Tõnis Grenzstein

Alates 18. novembrist kuni 18. detsembrini 2016 saab Viljandis Kondase Keskuses näha Viljandimaal, Tarvastu lähedal 1863. aastal sündinud ja 1916. aastal Saksamaal Düsseldorfis surnud TÕNIS GRENZSTEINi õlimaale, mõne töö reprot ja raamatuillustratsioone.

Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogust.

Tõnis Grenzstein sündis 1863. aastal Viljandimaal Tarvastu lähedal Kõksi talupidaja pojana ja tuntud ajakirjaniku Ado Grenzsteini noorema vennana.
Tõnis Grenzstein alustas kooliteed Tarvastu kihelkonnakoolis ning kui perekond oli ümber asunud Valga lähedale Koikkülla, käis ta Valga kreiskoolis, mille 1881. aastal lõpetas. 1881-1886 õppis ta baltisaksa kunstniku Rudolf von zur Mühleni käe all Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskoolis. Tänu Jakob Hurda abikaasa sõbranna, vene aadlidaami A. Popova majanduslikule toetusele (toetuse saamisele oli kaasa aidanud ka Grenzsteini õpetaja Ado Trumm), pääses Tõnis Grenzstein 1886. aastal Saksamaale Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima, olles seal esimene eesti soost õpilane. Tema peamiseks õpetajaks Düsseldorfi akadeemias oli Eestist pärit baltisaksa maalikunstnik Eduard Franz Karl von Gebhardt, kelle abilisena ta koolis õppimise ajal ning peale lõpetamist ka töötas.
Grenzstein tegutses lühiajaliselt ka Eestis, reisis 1901 oma venna juurde Pariisi, siirdus tagasi Saksamaale, kus ta 10000-elanikuga garnisonilinnas Diedenhofenis (praegune Thionville) ohvitsere portreteeris ning nende naistele maalialast õpetust andis. Aastast 1914 tegutses ta taas Düsseldorfis, kus üritas avada vabrikut, mis pidi hakkama tootma mittetuhmuvat valget värvi. Ettevõtmine ebaõnnestus täielikult, ta laostus rahaliselt ning hakkas senisest veelgi enam jooma. Tõnis Grenzstein suri 1916. aastal Düsseldorfi haiglas ning siiani ei ole õnnestunud tema õiget surmakuupäeva tuvastada. Ta on maetud Düsseldorfi Põhja-kalmistule. Juba Tõnis Grenzsteini mõned kaasaegsed kaasmaalased olid seisukohal, et kunstnik väärib paremat paika eesti kunstis.
Tõnis Grenzsteini loomingusse kuuluvad portreed (näitena Elsa ja Mihkel Härms, 1892; Jaan Grenzstein, 1893), maastikumaalid, natüürmordid, mütoloogilised maalid (Vanemuise laul), kirikute altaripildid Nõos („Kristus ristil“, 1895) ja Emmastes („Kristuse ülestõusmine“, 1900), raamatute illustratsioonid (näiteks esimene terviklikult kujundatud teos – K. E. Söödi luulekogu „Rõõm ja mure“, 1894) ja karikatuurid, viimaseid tegi ta oma venna toimetatud ajalehtedele „Olevik“ ja „Oleviku naljalisa“. Oma loomingus jäi ta kuni elu lõpuni akademistiks, kuigi kuulus samasse põlvkonda Paul Raua ja Ants Laikmaaga.

Kondase Keskuse näituseid toetab Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Mari Vallikivi

 

http://kultuur.err.ee/v/kunst/da118d63-f417-4525-80a7-bad05fdb18fe/viljandis-naeb-tonis-grenzsteini-loomingu-ulevaatenaitust

***

The forgotten artist Tõnis Grenzstein

From 17 November to 18 December 2016 the Kondas Centre in Viljandi presents 17 oil paintings, 4 reproductions and book illustrations by TÕNIS GRENZSTEIN, born near Tarvastu, Viljandi county in 1863 and died in Düsseldorf, Germany in 1916. The exhibited works come from the collections of the Art Museum of Estonia and Tartu Art Museum.

Tõnis Grenzstein was born near Tarvastu, Viljandi County in 1863 as the son of the farmer of Kõksi Farm and younger brother to the renowned Estonian journalist Ado Grenzstein.

Tõnis Grenzstein started school when the family moved to the Koikküla village near Valga. In 1881 he finished his studies at Valga district school. From 1881-1886 he studied with the Baltic-German artist Rudolf von zur Mühlen in the drawing school of the German Crafters’ Society in Tartu. Thanks to a Russian noblewoman who was friends with Jakob Hurt’s wife, Tõnis Grenzstein got a scholarship to join the Düsseldorf Art Academy in 1886, being its first student of Estonian origin. His teacher at the Düsseldorf Academy was the Baltic German painter Franz Karl von Gebhardt from Estonia and after graduation Grenzstein worked as his assistant.

Grenzstein also worked briefly in Estonia, travelled to Paris to visit his brother in 1901, went back to Germany, where he founded a painting school for women in Thionville aka Diedenhoff. At the same time he earned extra money by painting portraits of army officers. From 1914 he was back in Düsseldorf, where he tried to open a factory, planning to produce non-fading white paint. The undertaking was a complete failure, he was financially ruined and started drinking even more than before. Tõnis Grenzstein died in hospital in Düsseldorf in 1916, the precise date of his death remains unknown.

Tõnis Grenzstein’s works of art include portraits (e.g. of Elsa and Mihkel Härms, 1892; Jaan Grenzstein, 1893), landscapes, still lifes, mythological paintings (“The Song of Vanemuine”), altarpieces for the churches of Nõo (“Christ on the Cross”, 1895) and Emmaste (“Resurrection of Jesus Christ”, 1900), book illustrations (e.g. the first fully illustrated book, the collection of poetry by K. E. Sööt “Joy and Sorrow”, 1894) and cartoons made for newspapers edited by his brother. In his creative work he remained a follower of the academic style, although he belonged to the same generation as Paul Raud and Ants Laikmaa.

 

Mari Vallikivi