Inga Heamägi näitus “Lokulaud” « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Inga Heamägi näitus “Lokulaud”

lokulaud

 

Inga Heamägi (snd 1961) on üks silmapaistvamaid litograafiatehnika viljelejaid Eestis, ent samuti ka väga kaasaegselt mõtlev kunstnik, kelle arvukad isikunäitused, rahvusvahelistest graafikanäitustest osavõtt, tähelepanuväärsed kuraatoritööd, nii vaimulike kui ilmalike trükiste kujundused ja illustreerimine ning nõudlike muuseuminäituste kujundused on vaid osa tema tänaseks enam kui paarkümmend aastat kestnud tegevusväljast. Käesoleval näitusel eksponeerib autor lisaks digitaal-, sügavtrüki- ja segatehnikas teostatud graafikale puidule maalitud lokulaudasid, suhestudes seeläbi idakiriku enam kui tuhandeaastase visuaalse traditsiooniga.

Lokulaud (semantron) kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest. Õigeusu kloostrites üle maailma kasutatakse seda laua peale koputamist kutseks teenistusele. Lokulaua tähendus ongi kutse.

Kunstnik selgitab: “Kompositsiooni ülesehitus põhineb ikoonimaalil, kus taust on selgelt eristatud kaheks pooleks – taevaseks ja maiseks. Minu töödes on lokulaudade vasak pool maine, parem pool tähistab kutse järgimist. Olen munatempera tehnikas maalinud nii rannast leitud puutükkidele, vanadele voodrilaudadele kui katkistele rulalaudadele, mis meenutavad mulle inglitiibu. Maalidel olen kasutanud ikoonidel eeskujuks olnud pühakute jalgade ja käte motiive, noori sõjamehi (pühad Demetrius ja Georgius). Rulalaua-sport on üks tänapäeva poiste lemmiktegevusi ja samas ka nende emade õudusunenägusid. Olgu see sõda või ekstreemsport, ikka jäävad emad muretsema ja inglid neid kõiki kaitsma. Need konkreetsed lauad on katki sõidetud minu poja ja tema sõbra poolt.”
Näituse teine sari kannab nime “Taaskasutatud pühak”. Heamägi sõnul sisaldab väljend “korduvkasutus” endas nii tänapäevast rohelist maailmavaadet kui ka sisulist uuestisündi. Nii võib kaasaegne inimene enda jaoks taasavastada ka pühakud. Tööde valmimisel on autor kasutanud nii digitaalset trükki kui ka tükikesi oma vanadelt sügavtrükiplaatidelt – siit ka vormiline “korduvkasutus”.

3.03. – 28.03.2015

Teate koostasid Gregor Taul ja Inga Heamägi.