Kristina Tamme maalinäitus “Eesti matus” « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kristina Tamme maalinäitus “Eesti matus”

Kodus

 

Kristina Tamm “Eesti matus” (5. sept – 4. okt 2015)

Information in English below.

Näitus on inspireeritud eelmise sajandi matusefotodest, lähiajaloost ja perekonnapärimusest. Siirderiituse jäädvustusi on vaadeldud kui võimalust saada vastuseid küsimustele, mis lahkunud lähedastelt nende elu jooksul küsimata jäänud. Ekseldes sellel omamoodi piirialal eestlaste sahtlites, albumeis ja muuseumite kogudes, ületades surnukartust ja hirmu perekonnasaladuste ees, püüab autor ekspressiivses maalikeeles neile vastustele lähemale jõuda.

Kunstnik uurib sel viisil eestlaste suhet surmaga nii eetilisest aga ka esteetilisest vaatepunktist, projitseerides selle 20. sajandi ajaloosündmustele. Muuhulgas otsib ta vastuseid küsimustele, mis tekkisid okupatsiooniaja lapsel, kelle esimene kokkupuude religiooniga oli šokk kirikuõpetajast vanaema haua veerel. Postkolonialistlikus ja progressile orienteeritud ühiskonnas on küll tabud muutunud, kuid küsimused jäänud.

Martin Heideggeri järgi on kogu olemine “olemine surma poole”, surm on olemise sügavaim ja puhtaim võimalus. Surm on elunähtus ja surm mõtestab elu. Näitus toetub eesti surmakultuuri uurijate (M. Kõivupuu, M. Lang jt.) artiklitele,  visuaalseks allikaks on eestlaste puhul tavaline, kuid paljude teiste rahvaste jaoks kummastav matusefoto žanr. Motiivid pärinevad eelmise sajandi algupoole klaasnegatiividelt (Johannes Tohvelmanni pärand Järvamaa Muuseumis) ja muuseumite fotokogudest ning perekonnaalbumitest. Allikate põhjal maalitud teosed räägivad ühe perekonna lugu, mis on ühtlasi universaalne lugu ajaloo paratamatusest, surmast ja lunastusest.

Kristina Tamme arvates muutub tänapäeval hüvastijätt lähedastega üha kiiremaks, pealiskaudsemaks: “Me ei pese ega säti enam oma lähedasi ise viimsele teekonnale, ei valva nende viimaseid öid kodus. Kõik on üle antud institutsioonidele, surm on järjest kaugem, konveierlikum, anonüümsem, steriilsem…hirmutavam. Näitus peatab hetkeks selle kiiruse, vaigistab surnuhirmu ja lubab veelkord meenutada ja küsida.”

Maalidele, mis käsitlevad eestlaste lähiminevikku ja perekonnasaladusi, on jäädvustunud ajaloo kulg, ilu ja valu. Elus vastuseta jäänud küsimused võivad leida lahenduse siirderiituses kui piirialal, talituses, mis on kui viimane vestlus ja surnu lepitamine elavatega.

Epiktetos (u. 55–135 pKr) on öelnud taolised sõnad: “Hoia iga päev silme ees surma, maapagu ja kõike, mis näib hirmus, eelkõige surma. Siis sa ei saa mõelda midagi alatut ega tahta midagi ülearust.”

Kristina Tamm on kunstiajaloolane, Tartu Kõrgema Kunstikooli filosoofia ja kunstiajaloo lektor. Näitustel on ta osalenud alates 2010. aastast.

Kristina Tamm ja Gregor Taul

Näitust toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.

***

Kristina Tamm Estonian Funeral

This exhibition is inspired by funeral photos, recent Estonian history and family folklore of the 20th century. The rite of passage has been observed for gaining answers to the questions which were never asked from the deceased. In order to overcome the fear of death and the mistrust in family secrets, the artist has wandered through the peripheral memories, albums, museum’s collections and has created a set of expressionist paintings which may give answers to some of the questions raised.

Hence Kristina Tamm explores Estonians’ relationship to death, projecting it onto the historic events of the last century. Her point of view combines aesthetics with ethics. Besides general matters she is searching for answers to her personal questions, e.g her first interaction with religion was a shock she felt in front of her grandmother’s grave: it was Soviet period and her granny had been a cleric. The new postcolonial and progress-oriented society has switched its taboos, but the questions remain the same.

Martin Heidegger considers being as “being towards death”, death is the deepest and the most authentic possibility of being. Death is a phenomenon of life and death gives sense to life. The exhibition relies on the work of Estonian cultural historians (M. Kõivupuu, M. Lang and others) who have analyzed death in Estonian folklore. Besides scientific articles Kristina Tamm has made use of funeral photos which is a common genre in Estonia, but unheard of in many other cultures. The motives used in this exhibition come from the glass plate negatives of the early 20th century (Johannes Tohvelmann’s heritage at Järva County Museum), from various museum’s collections and from family albums. The set of paintings tells us a story of a single family which is at the same time an universal story about the inevitable passage of time, death and redemption.

Kristina Tamm believes that nowadays the final farewell with our relatives has become faster and superficial: “We don’t look after our deceased as we used to, we don’t give bath to the dead body nor do we safeguard our family member’s final nights at home. These tasks have been handed over to special institutions, hence death has become more and more distant, assembly line-like, anonymous, sterile… and frightening. I hope that my exhibition will halt this pace for a moment, silence the fear of death and will give viewers a chance to recall their memories and the questions they never asked.”

The paintings depicting Estonians’ recent history and the family secrets tell us about the passage of history, about its beauty and grief. The questions which were unanswered during one’s lifetime may find a solution in the rite of passage – in the borderline situation which is as if the final conversation and a reconciliation between the deceased and the living.

Epictetus (ca 55–135 AD) has said: “Keep before your eyes day by day death and exile, and everything that seems terrible, but most of all death; and then you will never have any abject thought, nor will you yearn for anything beyond measure.”

Kristina Tamm is an art historian, a lecturer of philosophy and art history in Tartu Art College. She has exhibited her works since 2010.

The exhibition is kindly supported by the Estonian Ministry of Culture and the Cultural Endowment.

Kristina Tamm and Gregor Taul