Maara Vindi graafikanäitus “Üllas roos” « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Maara Vindi graafikanäitus “Üllas roos”

joonistus1_maara_vint_pisem joonistus2_maara_vint_pisem

1.-26. aprillini on Kondase keskuses avatud Eesti ühe põnevaima ja isepäisema looja Maara Vindi näitus.

Maara Vint on sündinud 31. oktoobril 1955. aastal Tallinnas Nõmmel, kus ta veetis ka oma lapsepõlve. Perel oli suur lilleaed, kust pärinebki kunstniku lillelembus. 1973. aastal lõpetas Vint Nõmme Gümnaasiumi ja õppis seejärel Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat. Ta on töötanud Ajaloomuuseumis ja Tallinna Linnaarhiivis ning juhendanud laste kunstiringi A. H. Tammsaare Muuseumis.

Maara Vindi  käekiri kujunes välja õige varakult koolipõlves, vanemate vendade Tõnise ja Toomase kõrval. Juba keskkooli ajal eksponeeriti tema graafikat Kunstihoones suurtel ülevaatenäitustel,  esimene isikunäitus toimus 1983. aastal. Tema maailm on olnud algusest peale täiuslikult terviklik – muinasjutuline haldjamaa kaunite ja ebamaiste olendite ja imeliste lilledega. Maara Vint viljeleb tušijoonistust, akvarelli, pastell- ja õlimaali. Ta on kujundanud raamatuid, eksliibriseid, postkaarte ja heliplaate.

Kirjanik Paavo Matsin juhatab Maara Vindi näituse sisse järgmiste sõnadega:

“Maara Vindi (sünd. 1955) näol on tegemist omapärase, veidi peavoolukultuurist kõrval seisva kunstniku ja kirjanikuga, kes on esinenud näitustel 1972. aastast. Alates 1979. aastast on ta viljelenud juba vabakutselise kunstnikuna maali ja graafikat, aga illustreerinud ka enda kirjutatud muinasjutulise ja hermetistliku tagapõhjaga raamatuid. Mida kõike tema loomingust ei või leida! Natuke kitši, näpuotsaga kuuekümnendate psühhedeeliat, palju lille-esoteerikat ja filonovlikke kristallstruktuure, aga ka kõrgkiriklikkust, oscarwilde´ilikkust ja isegi vabamüürlikku sümboolikat.

Maara Vindi graafika võib pealiskaudsel suhtumisel tunduda lihtsa, justkui lasteraamatust pärinevana, mis balansseerib kitši piirimaadel. Tegelikult võib ent täiskasvanud vaataja, süvenedes omapärasesse lillede, mineraalide, transformatsioonide ja sümbolite maailma, avastada end tänaseks paljus unustatud euroopalike hermeetiliste traditsioonide peidetud rikkuse ees. Ilmselt ongi Maara Vint Eesti üks kõige suveräänsemaid ja iseteadvama hoiakuga sümboolse maailma kujutajaid nii kirjaniku kui ka kunstnikuna. Tema teostes võivad inimesed muutuda lilledeks ja kivideks kandes nii edasi alkeemia ühte põhisõnumit, usku juba siinpoolsesse muutumisse. Alkeemikud arvasid nimelt, et mingi osa loodust võib juba siinpoolsuses saavutada täiuslikkuse ja väljuda ajast. Nii oli paljudele alkeemikutele kõige olulisem lause Piiblist Johannese evangeeliumi 5. ptk 24. salm, kus seda surematust ka otseselt lubatakse: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes mind on saatnud, sel on igavene elu, ning ta ei lähe kohtu alla“.

Ometi ei tohi selliste teoste metallide, elementide ja olekute nimetusi võtta otsesõnu. Kuulus kristlasest alkeemik Böhme ütleb näiteks sõnaselgelt: vabanemine patust ja alkeemilise Filosoofilise Kivi kättesaamine on üks ja sama asi. Viited Piiblile ja Euroopa müstikutele ei ole Maara Vindi puhul ülearused, pigem on vaatajal oht kunstniku loomingut liiga lihtsalt võtta. Maara Vint on läbinud enda sümbolmaailma loomisel vägagi erinevaid perioode, mis kajastavad ka tema sügavalt isiklikke ja intensiivseid usulisi otsinguid: nii on ta tegelenud budistliku maailmanägemisega ja maalinud Buddhat (külastanud isegi Mongooliat), süvenenud templirüütlite ja vabamüürlaste maailma ning tutvunud vastavate muuseumidega Kesk-Euroopas, kuid jõudnud lõpuks välja selge ja ehedalt siira kristluseni kõige seal peituva sümboolse rikkusega. Kogu see rahvusvaheliselt tegelikult hästi arusaadav, kuid moodsas nüüdiskultuuris aina enam ununema kippuv kultuuripärand kajastubki originaalse kunstnikukäekirjaga edasiantuna Maara Vindi meisterlikes töödes.”