Viljandi Huvikooli eelkooliealiste laste maali- ja joonistustenäituse „Kunsti mäng“ « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Viljandi Huvikooli eelkooliealiste laste maali- ja joonistustenäituse „Kunsti mäng“

Viljandi Huvikooli eelkooliealiste laste maali- ja joonistustenäituse „Kunsti mäng“

06.03. – 20.04.2014
Kondase Keskuses
Pikk tn 8, Viljandi
Avatud K – L 10 – 17 (märts) K – P 10 – 17 (aprill)

Näituse avamine 5. märtsil 16.00

 

Õpetaja Elle Käosaare sõnul sünnivad nii väikeste laste pildid vahetute ideede kaudu – tundides ühtib fantaasia tegelikkusega. Kusagilt tuleb välkkiirelt mõte ja niisama kärmelt tuleb see ka paberile kanda. Näitamisele tulevad Huvikooli viimase kolme aasta kõige lõikavamad tööd, sellised visuaalsed mõttekäigud, mille aastad inimeselt paratamatult maha pesevad ja kuhu suur inimene ligi ei pääse.

*

Kogu Euroopa maalikunsti ajalugu on täidetud inglitega, keda on enamasti kujutatud lastena. Miks just lastena, kui Piiblis pole sõnagi juttu sellest, et inglid lapsed oleksid olnud? Ju ikka sellepärast, et lapsed oma ilmsüütuses mõjuvad tahestahtmata lihtsuse, spontaansuse ja eneseküllasuse sümbolina. Eelnev kõlab justkui usutavalt ja igaveselt, aga kas see on ikka nii ka tänapäeva laste puhul? Kas need pildid siin näitusel on iseenesestmõistetavalt ausad või on needki juba kellegi-millegi jäljendused? Nelja- kuni kuueaastased lapsed on ju vägagi tuttavad oma lemmikartistide, -filmikangelastega…

Kultuuriajaloolased on kirjutanud, et lapsepõlv kui selline on
19. sajandi lõpu ehk industriaalajastu “leiutis”. Enne seda lihtsalt polnud läänemaailma lastel võimalust kõrvale hiilida kodustest maatöödest – nii kui jalad kandma hakkasid, saadeti laps kas karja või põllule. Kui sajad tuhanded maainimesed hakkasid linnadesse kolima, siis lapsi enam tehastesse kaasa ei võetud, vaid pakiti päevaks lasteaeda ja -aega.

Tundub, et mingisugune ring hakkab meie kultuuriruumis täis saama: ajakirjanduses juureldakse selle üle, kas valimisõigus võiks alata 16. eluaastast, kurdetakse, et lapsed tutvuvad aiva varasemas eas täiskasvanute elu juurde kuuluvate ahvatlustega, statistika kõneleb, et paljud kooliõpilased eelistavad taskuraha ise teenida ja õigupoolest ei jäägi vananevas ühiskonnas muud üle, kui et “pensionäride armeed” peavad üles hoidma kõik vähegi kaela kandvad kodanikud. Seetõttu võikski suur inimene selle näituse juures juurelda selle üle, kas oleme väikestelt inimestelt ära võtmas nende lapsepõlve? Ja sellega seoses võiksid väikesed inimesed omakorda juurelda selle üle, et kui suured inimesed lapsepõlve ära kaotavad, kas siis täiskasvanu elugi alles jääb, kui seda millegagi võrrelda ei ole?

Gregor Taul

Kondase Keskuse kuraator