Gyp (1849-1932) oli loov, vastuoluline, äärmuslik kirjanik, kunstnik, poliitikategelane ja aristokraat. Gypi pärisnimi oli Sibylle Aimée Marie-Antoinette Gabrielle de Riquetti de Mirabeau, krahvinna de Martel de Janville, olles aristokraat nii sünnilt, kui abiellumise kaudu.
Gypi poliitiline aktiivsus ja äärmiselt viljakas kirjanduslooming teevad temast Belle Epoque’i ühe võtmekuju. Oma elu jooksul kirjutas ta kokku 134 raamatut, millest mitmed olid kaasaegsete prantslaste seas ülimalt populaarsed.
Gyp on „Roman dialogué“ (dialoogi vormis romaani) algataja, mis oli tema kaasajal täiesti uus ja väga edukas žanr. Ilmselt kasutas ta dialoogi vormis kirjastiili just sellepärast, et see oli elulisem, vahetum ja otsesõnalisem kui kirjeldav stiil.
Gyp huvitus kõigest, mis „elas“ – seetõttu huvitas teda poliitika rohkem kui kirjandus ise. Samuti oli ta andekas ajakirjanik, tehes koostööd erinevatesse prestiižikatesse ajalehtedesse. Mitu 1894. aastal asutatud tuntud Prantsuse huumori-ajakirja “Le Rire” (“Naer”) numbrit oli pühendatud Gypi teravatele karikatuuridele.
Gyp´i raamatutegelased naeravad välja aristokraatia eluviisid, selle, et nad teenisid raha „mitte midagi tehes“, lapstegelased täiskasvanute maailma silmakirjalikkuse ja konformismi. Sageli figureerib tema raamatutes tegelane nimega „Petit Bob“.
Osa oma raamatuid illustreeris kunstis iseõppija Gyp koomiliste piltidega.
Seltskonnategelasena pidas Gyp igal pühapäeval Neuilly´s salongi, kus sagedasteks külalisteks olid tuntud prantsuse kultuuritegelased nagu Antole France, Edward Degas, Proust, Paul Valery, François Coppée ja Henri Becque jt. Paljud neist, nagu Gyp isegi, olid äärmuslikult parempoolsete vaadetega. Tänu salongipidamisele, jõudis temani kogu Pariisi klatš, mis hiljem vaimukalt raamatutesse voolas.
Gyp´i elu oli täis paradokse: ta jumaldas vana korda ja selle iganenud traditsioone, ometigi riietus ta aeg-ajalt meeleldi poisilikult ja tema iidoliks on Napoléon. Kuigi ta põlgas naisi ja võitles Prantsusmaa „naiselikuks muutumise vastu“, vastutas ta isiklikus elus üksi oma majapidamise eest ning pärast abikaasast lahutamist, võitles selle eest, et saaks poegadele oma perekonnanime pärandada.
Gyp suri 82. aastaselt Neuilly´s.
Tegemist on Kondase keskuse 2012. aasta ühe töömahukama näitusega.
Seal on eksponeeritud arvukalt Gypi vaimustavaid illustratsioone, tema raamatuid, isiklikke kirju jms. Üks näituseruum on muudetud salongiks.
Näituse materjalid pärinevad Paul Firnhaberi erakogust. Mööbel ja muud esemed Viljandi muuseumist, „Ugala“ teatrist ja erakogudest.
Eriline tänu kuulub Paul Firnhaberile. Täname Viljandi muuseumi ja Ugala teatri töötajaid. Prantsuse keelest aitasid tõlkida Laura Talvet ja Helena Grauberg.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus.
Täname kõiki abistajaid!
Näitus jääb avatuks kuni 16. septembrini 2012.
Teate koostas Mari Vallikivi
