Prantsuse kirjaniku, kunstniku ja seltskonnategelease Gypi elu ja looming « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Prantsuse kirjaniku, kunstniku ja seltskonnategelease Gypi elu ja looming

 

Gyp (1849-1932) oli loov ja vastuoluline ning oli ühtviisi radikaalne kirjanduses, kunstis, poliitika tegemises ja aristokraadiks olemises. Gypi pärisnimi oli Sibylle Aimée Marie-Antoinette Gabrielle de Riquetti de Mirabeau, krahvinna de Martel de Janville, olles aristokraat nii sünnilt, kui abiellumise kaudu.

 

Gypi poliitiline aktiivsus ja äärmiselt viljakas kirjanduslooming teevad temast belle epoque’i ühe võtmekuju. Oma elu jooksul kirjutas ta kokku 134 raamatut, millest mitmed olid kaasaegsete prantslaste seas ülimalt populaarsed.

Gyp on „Roman dialogué“ (dialoogi vormis romaani) algataja, mis oli tema kaasajal täiesti uus ja väga edukas žanr. Ilmselt kasutas ta dialoogi vormis kirjastiili just sellepärast, et see oli elulisem, vahetum ja otsesõnalisem kui kirjeldav stiil.

Gyp huvitus kõigest, mis „elas“ – seetõttu huvitas teda poliitika rohkem kui kirjandus ise. Samuti oli ta andekas ajakirjanik, tehes koostööd erinevate prestiižsete ajalehtedega. Mitmed 1894. aastal asutatud tuntud Prantsuse huumori-ajakirja “Le Rire” (“Naer”) numbrid olid pühendatud Gypi teravatele karikatuuridele.

Gyp´i raamatutegelased naeravad välja aristokraatia eluviisid, selle, et nad teenisid raha „mitte midagi tehes“, lapstegelased pilavad täiskasvanute maailma silmakirjalikkust ja konformismi. Sageli figureerib tema raamatutes tegelane nimega „Petit Bob“.

Osa oma raamatuid illustreeris kunstis iseõppija Gyp koomiliste piltidega.

Seltskonnategelasena pidas Gyp igal pühapäeval Neuilly´s salongi, kus sagedasteks külalisteks olid tuntud prantsuse kultuuritegelased nagu Antole France, Edward Degas, Proust, Paul Valery, François Coppée ja Henri Becque jt. Paljud neist, nagu Gyp isegi, olid äärmuslikult parempoolsete vaadetega. Tänu salongipidamisele, jõudis temani kogu Pariisi klatš, mis hiljem vaimukalt raamatutesse voolas.

Gyp´i elu oli täis paradokse: ta jumaldas vana korda ja selle iganenud traditsioone, ometigi riietus ta aeg-ajalt meeleldi poisilikult ja tema iidoliks on Napoléon. Kuigi ta põlgas naisi ja võitles Prantsusmaa „naiselikuks muutumise vastu“, vastutas ta isiklikus elus üksi oma majapidamise eest ning pärast lahutust abikaasast, võitles ta selle eest, et saaks oma suguvõsa auväärse nime poegadele pärandada.

Gyp suri 82. aastaselt Neuilly´s.

 

Tegemist on Kondase keskuse 2012. aasta ühe töömahukama näitusega.
Seal on eksponeeritud arvukalt Gypi vaimustavaid illustratsioone, tema raamatuid, isiklikke kirju jms. Üks näituseruum on muudetud salongiks.

 

Näituse materjalid pärinevad Paul Firnhaberi erakogust. Mööbel ja muud esemed Viljandi muuseumist, „Ugala“ teatrist ja erakogudest.

Eriline tänu kuulub Paul Firnhaberile. Täname Viljandi muuseumi ja Ugala teatri töötajaid. Prantsuse keelest aitasid tõlkida Laura Talvet ja Helena Grauberg.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus.

Täname kõiki abistajaid!

 

Näitus jääb avatuks kuni 16. septembrini 2012.


Mari Vallikivi