Eesti kunstiklassika « Kondase Keskus

Hetkel ülevalNäituste arhiivTulevased näitused 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Eesti kunstiklassika

Eesti kunstiklassika Kondases ehk Viljandimaaga seotud kunstnike maalilooming

Autorid:

Johann Köler (1826-1899), Tõnis Grenzstein (1863-1916), Konrad Mägi (1878-1925), Gustav Mootse (1885-1957), Jaan Vanakamar (1886-1918), Peet Aren (1889-1970), Villem Ormisson (1892-1941), Ants Murakin (1892-1975), Peeter Akerberg-Põldmaa (1893-1966), Juhan Muks (1899-1983), Juhan Kangilaski (1904-1981), Lydia Nirk-Soosaar (1908-1995), Lepo Mikko (1911-1978)

Näitus on sissejuhatus mahukale teemakäsitlusele Viljandimaaga seotud kunstnikest ning järgmisel aastal aset leidvale kunstisündmusele, mil täitub sada aastat esimesest kunstinäitusest Viljandis (1909. aasta veebruaris toimus Landesgymnasiumi ruumides Karl von Winkleri isiknäitus).

Kõigil eksponeeritud autoreil on mingi seos Viljandimaaga, kui mõne puhul piirdub see vaid sünnifakti või veedetud lapsepõlveaastatega, siis enamasti tähistab siiski lühema või pikemaajalisemat siinamil elamist ja töötamist.

Nii näiteks täiendas Eesti maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht Johann Köler alates 1859. aastast sageli oma signatuuri „J. Köler“ lisanimega „(Wiliandi)“; aastail 1913-1916 töötas Konrad Mägi episoodiliselt Viljandis, kus valmis hulganisti maastikke ja portreid; Juhan Muks, kes oleks lõplikult võinud provintsitolmu jalge alt pühkida, veetis Viljandis siiski suurema osa oma elust… ja seda loetelu võib jätkata.

Lisaks „kohast tingitud spetsiifikale“, leidub mitme eri põlvkonna kunstnike vahel hulganisti teisi seoseid, olgu siis tegemist ühiste tõekspidamistega kunstis või eeskujuks või innustajaks, õpilaseks või õpetajaks, sõbraks või tee- ja reisikaaslaseks olemisega.

Viljandimaa oli kohaks, kust mindi, kus peatuti või kuhu jäädi, kuid see polnud Viljandimaale ainuomane. Nende kunstnike haridustee kulges sageli väljaspool Eestit – õpiti Peterburi Kunstiakadeemias (Köler, Mootse), Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis (Aren), Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis (Mägi, Mootse), Riia Linna koolis (Vanakamar, Ormisson, Muks), Düsseldorfi Kunstiakadeemias (Grenzstein), Filippo Colarossi vabaakadeemias Pariisis (Mägi) ning täiendati ja elati kodust veelgi kaugemal – Pariisis (Mägi, Muks), Itaalias (Köler), Saksamaal (Mootse, Grenzstein, Ormisson), Ungaris (Murakin). Ainuüksi siinsete näidete varal võib tõdeda, et hoolimata Eesti väiksusest, oldi „suured“ ning maailmale avatud.

Loomingulises mõttes võimaldab põgus ekskurss näituse raames aimu saada erinevaist suundumusist meie maaliloos, alustades klassitsismist ja romatismist lähtuva akademismi ja Düsseldorfi koolkonnale omase pruunika koloriidiga realismiga, jõudes neoimpressionismi, avangardistliku saksa ekspressionismi, pallasliku hilisimpressionismini ning lõpetades 1960. aastatele iseloomuliku tugevakontuurilise geomeetrilise laadiga.

Ajaloolise tõe huvides peab ütlema, et antud näitus ei pretenteeri kaugeltki täielikule ülevaatele Viljandimaaga seotud kunstiklassikutest, nimekiri peaks täienema kasvõi Burchard Dörbeck (1799-1835), Leopold von Pezoldi (1832-1907), Konstantin Süvalo (1884-1964), Aleksander Möldroo (1902-1991), Eduard Timbermani (1905-1935), Ott Kangilaski (1911-1975) ja Erich Pehapi (1912-1981) esindatusega ning miks mitte ka Eduard Wiiraltiga (1898-1954), kes elas 1943. aasta suvel Uusna mõisas ja lõi olulised graafikateosed „Viljandi maastik“ ja „Virve“.

Käesoleva väljapaneku puhul on tegemist kolme osapoolega vahetusnäitusega: Tallinnas KUMU-s eksponeeritakse kuni septembri alguseni Viljandi muuseumile kuuluvaid Paul Kondase maale ning Kondase Keskus Viljandis tutvustab Eesti Kunstimuuseumi ja Viljandi muuseumile kuuluvat kunstiklassikat.

Näituse kujundas Kersti Rattus
Teate koostas Mari Vallikivi

Näitus on avatud kuni 8. juunini 2008